Enefit Green: tuulepark toob kasu laiale ringile

1% elektritootmise tulust läheb maismaa tuuleparkide juures asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes sellest kuni pool jagavad tuulepargi läheduses elavatele kohalikele. Näiteks Enefit Greeni arendatud Sopi-Tootsi tuulepargi keskmise elektrihinna 100 eurot/MWh juures saaks Pärnumaal asuv Tootsi kogukond igal aastal ca 650 000 eurot toetust ning kuni 2 km kaugusel elavad inimesed saaksid kuni kuuekordse Eesti töötasu alammäära, mis praegu on ca 4350 eurot, ütles Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm.

Ulmi sõnul võidab laiemas plaanis tuuleparkidest kogu ühiskond: kogu rahvas soovib ju taskukohasemat elektrit keskkonnasõbralikul ehk mittesaastaval viisil ja tuul kui ammendamatu süsinikuneutraalne ressurss loob selleks Eestis ideaalsed võimalused.

“Viimased aastad on meile kõigile elektriarvetel näidanud, et elektrienergiat ei ole piisavalt ning parim lahendus taskukohase ja stabiilse elektrivoo tagamiseks on taastuvenergia. Tänavune aasta on hästi ilmestanud, kuidas tuulise ilmaga on ka elektri hind börsil oluliselt madalam. Seega kõigil elektrienergia tarbijatel on taastuvenergiast vaid võita, kui rajatakse uusi tuuleparke,” toonitas ta.

Kui me ühiskonnana soovime, et Eestisse tuleksid uued ettevõtted, kes rajaksid siia oma tootmise, või hakkaksime tulevikus ise vesinikku tootma, siis vajame selleks rohelist elektrienergiat. Üks

nurgakivi selleks, et Eesti oleks atraktiivne sihtkoht tuleviku ettevõtetele, ongi rohelise elektrienergia tootmine, sest nii toodete ja teenuste tarbijad kui ka finantseerijad nõuavad keskkonnasäästu ehk rohelist elektrienergiat.

Elektrienergia juures on hea ka see, et Eestis osatakse seda hästi soojuspumpade või radiaatorite abil soojuseks muuta ning üha rohkem on maanteedel sõitmas näha ka uusi elektriautosid. Seega on ootuspärane, et elektrienergia tarbimine hakkab lähiaastatel veelgi kasvama.

Nii maismaa- kui ka meretuuleparkide ehitamine annab tööd ehituse perioodil sadadele inimestele ning hiljem maismaal kümnetele ja merel sadadele töövõtjatele. Seega tekivad uued töökohad, mis on üldjuhul ka hästi tasustatud. Enefit Green koostöös Tuuleenergia Assotsiatsiooniga teeb koostööd Pärnu ja Kuressaare kutsekoolidega, et vajalikke spetsialiste koolitada.

Nii maismaa- kui ka meretuuleparkide puhul saavad kasu tuulepargist kümnete kilomeetrite kaugusel asuvad rannapiiri omavad omavalitsused, seega Liivi lahe meretuulepargi ehitamisel saaksid iga aasta kasu nii Kihnu, Pärnu kui ka Häädemeeste. Kui mainitud Sopi-Tootsi maismaatuulepargi puhul oli oodatav aastane tulu kogukonnale ligi 650 000 eurot, siis meretuuleparkide juures ulatub Ulmi sõnul igal aastal jagatav summa juba miljoni juurde.

Ulm rääkis, et esimene Enefit Greeni tuule- ja päikeseenergia hübriidprojekt Purtses sai alles hiljuti valmis ja praegu toimub seal süsteemi katsetamine. Kui Purtse pargi tuuleenergia võimsus on 21 MW ja päikeseenergial 24 MW, siis järgmisena kavandatav Pärnumaa Vändra tuule- ja päikesepark on juba kordades suurem: 60 MW tuult ja 90 MW päikest.

“Hübriidprojektide puhul kasutame ühte ja sama liitumispunkti nii tuulele kui ka päikesele, hoides seeläbi kokku nii liitumise kui ka alajaama ehituse kuludelt. Praegu oleme Vändra projektiga veel planeerimise faasis, kuid usume, et tegemist võiks olla ühe esimese projektiga, mis saab kasu veidi kiiremast planeerimise protsessist, mille vabariigi valitsus on loonud,” märkis Ulm.

Enefit Greeni üks olulisemaid põhimõtteid taastuvenergia arendamisel on Ulmi sõnade kohaselt see, et kogukond on meie koostööpartner. See tähendab, et kui projektis leitakse sünergiaid, mis võiksid tuua kasu ka kohalikele, ollakse meelsasti valmis seda tegema. Näiteks Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepargi puhul ehitati läbi tuulepargi tee, mis läheb avalikku kasutusse ning säästab kohalikel sõiduaega Tallinna 10–20 minutit.

Taastuvenergia arendamine soodustab ka kohaliku ettevõtluse arengut. Näiteks Sopi-Tootsi taastuvenergia arendus hakkab Ulmi sõnul tootma pea kümnendiku Eesti praegusest elektrienergia tarbimisest ning asub mitme tuhande hektarilisel alal, kus on väga palju ruumi ka muu tööstuse arenguks.

“Usume, et koostöös Põhja-Pärnumaa vallaga on võimalik seda piirkonda, nii Tootsi asulat kui ka tuulepargi ala, väärtustada ja arendada, näiteks rajada sinna tööstusparke. Tulevikus võiks ka Tootsi asula kaugküttevõrk saada soojust turba põletamise asemel hoopis rohelisest elektrienergiast, mida soojuspumpadega toodetakse. Need on vaid mõned näited. Võimalusi kohaliku ettevõtluse arendamiseks ja koostööks kogukonnaga on mitu ja need sõltuvad tihti kohalikust keskkonnast ja kogukonna vajadustest,” kinnitas Ulm.

Lisaks võimaldab Enefit Green otseliiniga ehk ilma võrgutasuta elektritarbimist Sopi-Tootsi alajaamast kuue kilomeetri raadiuses ning kuni 20 MW ulatuses. Sarnane huvi on kohalikel olnud ka Läänemaa Risti tuulepargi arenduse juures, kus Palivere tööstusettevõtted sooviksid rohkem elektrienergiat tarbida, kuid kohalik võrk seda kahjuks ei võimalda.

Igasugune inimtegevus põhjustab keskkonnale mõju, kuid äärmiselt oluline on jälgida, et mõju ei ületaks keskkonna taluvuse piiri. Ulmi sõnul tuleneb väljend oluline negatiivne keskkonnamõju keskkonnamõjude hindamise põhimõtetest, et ükski inimtekkeline tegevus ei tohi seda taluvuspiiri ületada.

Näiteks esimese kaitsekategooria lindude (merikotkad, must-toonekured jt) puhul võib tähendada üheainsa linnu võimalik hukkumine tuulepargi tõttu olulist negatiivset keskkonnamõju, mida tuleb vältida. Mõne teise liigi puhul võib see aga tähendada, et mõningane häirimine on lubatud, näiteks kui sookurgedel on võimalik sügisrände ajal kasutada teisi alasid ja tuulikuid nad nagunii pigem väldivad, siis nende populatsioonile tuulikute rajamisel olulist negatiivset mõju ei teki.

Inimeste puhul vaadatakse tuulepargi puhul eelkõige müra ja varjutust. Müranormid on määratud seadusega ja neid ei tohi ületada. “Oma arenduste juures oleme tuulikuid planeerinud elumajadest veel rohkem kaugemale, kui normidega on nõutud, et minimeerida müra eluhoonete juures,” ütles Ulm.

Tuuleparkide puhul on Ulmi sõnul tavapärane, et kõige madalama elektritootmise omahinna tagab uus ja kõige kaasaegsem tehnoloogia.

“Meie kasutame tänapäevaseid tuulikuid, mis on pikema elueaga (kuni 35 aastat), madalamate müranormidega ning on toodetud võimalikult väikse keskkonna jalajäljega. Tulevikus tähendab see ka täielikult ümbertöödeldavaid tuulikulabasid,” kinnitas Ulm.

Enefit Greeni meeskonnas töötavad tema sõnul oma valdkonna parimad spetsialistid ja eksperdid ehk kogu seda kogemust, mis on aastatega omandatud, saab jagada kohalike omavalitsuste ja kogukondadega.

“Meil ei ole välja töötatud konkreetset analüüsi või strateegiat, vaid me arutame iga projekti puhul eraldi kohalike kogukondade esindajatega, mis on nende konkreetsed vajadused ja millist hüve võiks taastuvenergia arendus neile tuua lisaks otsesele rahalisele kasule,” lubas Ulm.

Lisaks Enefit Greenis töötavatele oma valdkonna ekspertidele kaasatakse partnereid ja eksperte ka sealt, kus kogemus on juba olemas. Ja alati ei ole vaja kaasata rahvusvahelisi partnereid, vaid kompetentse ja häid eksperte võib leida ka näiteks TalTechist, Eesti Maaülikoolist või mõnest teisest Eesti ettevõttest. Näiteks Purtse hübriidpargi juhtimise loogika on välja töötanud TalTechi nutikad teadlased Jako Kilter ja Tanel Sarnet.

Meretuuleparkide arendamisel ei piisa vahel ka ainult Eesti teadmistest, vaid vaja on ka kogemusi teistest riikidest. “Nii teemegi Liivi lahe meretuulepargi arenduseks vajalikke linnustiku lennuloendusi koostöös rahvusvaheliste teadlastega ja Eesti jaoks üsna uudse metoodika järgi: kõiki märgatud linde pildistatakse ning nad tuvastatakse hiljem fotode järgi. Maismaalindude täpsemaks uurimiseks kaalume, kas ka mandril võiks katsetada pilootprojektiga, kus samuti kaamerad aitavad linde jälgida ja tuvastada. Tegemist on üsna uudsete tehnoloogiatega, seega on vaja nende usaldusväärsust katsetada, et tulevikus ornitoloogide tööd lihtsustada,” kommenteeris Ulm.