Kui “info ei liigu” ehk miks õppida juhina arenemiseks kommunikatsiooni

Pole vahet, kui tungival toonil antakse kommunikatsioonijuhile või -spetsialistile ülesanne vajalik “ära kommunikeerida”. Ikka leidub neid, kes ei kuulnud, kellel ei jäänud meelde või kes ei saanud aru. Inimeste infotöötlusvõime on lihtsalt piiratud, seega on piiratud ka kommunikatsioon. Kommunikeerimist ei saa niisama ära delegeerida, sest see on lahutamatu osa juhtimisest.

Juhtimiskommunikatsiooni saab mõtestada mitme nurga alt. Esmalt on ilmne, et juhtimine põhineb suuresti suhetel ning suhted omakorda kommunikatsioonil. Kuulamine, kehtestamine, veenmine, tagasisidestamine – need on juhi elementaarsed tööriistad, mille abil ehitada kahepoolselt austavaid, avatud ja usalduslikke suhteid. Need ei ole kaasasündinud võimed, vaid arendatavad oskused. Neid arendamata ei suuda juht tiimi tööle panna.

Teisalt on juhtimiskommunikatsioonis palju sellist, mis näib võõras või suisa ebainimlik. Kuna inimeste mälu, tähelepanu ja töötlusvõime on piiratud, siis leiab iga algaja (ja nii mõnigi kogenud) juht end mõistuse äärelt, kui ta peab kaheksandat korda samadele inimestele samade sõnadega sama asja rääkima. Kaua võib? Tegelikult on see möödapääsmatult vajalik ning suur osa juhtimiskommunikatsioonist ongi samade lihtsate-selgete sõnumite kordamine, kuni see juhi enda jaoks juba naeruväärne tundub – ja siis veel.

Kolmandaks on kommunikatsioon tehnoloogiliste muutuste tuules nii keeruliseks ja dünaamiliseks muutunud, et seda on isegi raske hoomata. Inimeste tähelepanu on erinevate ekraanide ja rakenduste vahel killustunud. Hübriidsed töövormid teevad ühise sotsiaalse- ja inforuumi hoidmise aina keerulisemaks. Väliskommunikatsioonis ja turunduses on inimesteni jõudmine aina kallim ning nõuab üha spetsiifilisemaid oskusi-teadmisi või vastava teenuse sisseostmist. Kõik käib kiiremini ja muutub veel kiiremini, rääkimata sealjuures tehisintellekti arengusööstu tagajärgedest, mida me alles päev-päevalt tundma õpime.

Kuigi võib tunduda, et seda kõike on liiga palju, siis on selle keerukuse ühisosa ikkagi kommunikatsioon. Ühisosa annab aga efektiivse sekkumispunkti: areng kommunikatsioonis toob ka arengu juhtimises. Üks investeering, palju kasu.

Tartu Ülikooli juhtimis- ja digikommunikatsiooni magistrikaval püüame me luua tingimused just selliseks arenguks. Tegemist on uudse õppekavaga hõivatud inimesele, kes ei saa endale lubada täiskohaga õppimist. Osakoormusega õpe vältab poolteist aastat ning õppesessioonid toimuvad üle nädala, peamiselt reedeti-laupäeviti. Tulemuseks on aga täisväärtuslik magistridiplom. Lisaks austame me õppijate aega, ühildades võimalikult palju teooriat ja praktikat. Arutleme õppijate tööst pärit juhtumite üle ning seostame kodutööd igapäevaeluga. Kõige olulisemaid arutelusid peetakse väikeses grupis (15 inimest), millest moodustub iga kursuse professionaalne õpikogukond. Õppekaval õpib juhte kõikvõimalikest organisatsioonidest, riigiastustest suurkorporatsioonideni, kaitseväest muusikakoolini. Vilistlased ja õppijad kinnitavad, et just võimalus arutleda usalduslikus õhkkonnas süvitsi oma juhtimisalaste väljakutsete üle on eriti väärtuslik osa sellest kogemusest. Oma organisatsioonis on juht sageli üksi, kuid Tartus õpinguteks kogunevate juhtide kogemustes on suur ühisosa, vaatamata nende erinevale taustale.

Sealjuures ei ole oluline, kas oled alustav või kogenud juht. Õpet kiidavad nii mitmekümneaastase staažiga kui ka väiksema kogemusega juhid. Staažist sõltumata on juhile väärtuslik võimalus päriselt süveneda ja mõelda, mõtte- ja saatusekaaslastelt tuge saada ning end teoorias ja praktikas täiendada, et omandada uus vaade kommunikatsioonile ja juhtimisele. Seda kõike pakub Tartu Ülikool juhtimis- ja digikommunikatsiooni magistrikava täna kõrgharidusmaastikul seni veel haruldaselt paindlikus ning töötava pereinimese jaoks mõistlikus formaadis ning koolitusturuga võrreldes mõistliku hinnaga.