Zimbabwe, mis on aastaid pidanud maadlema kõrge inflatsiooniga, seisab pärast uue valuuta kullaga tagamist silmitsi hoopis hinnalanguse ehk deflatsiooniga.
Eelmisel nädalal avaldas kohalik statistikaamet värsked tarbijahinnaindeksi andmed, millest selgus, et uues valuutas ZiGis (Zimbabwe Gold) mõõdetuna langesid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 2,4 protsenti. USA dollarites, mis on samuti riigis ringluses, langesid hinnad kuuga 0,6 protsenti. See tähendab, et sisemaistes hindades oli Zimbabwe uus valuuta dollari suhtes tugevnemas.
Sellest annab märku ka keskpanga ametlik valuutakurss. Alates 8. aprillist on ZiG tugevnenud USA dollari suhtes 1,8 protsenti. Tõsi küll, kohalikud elanikud uut valuutat veel ei usalda ja selle tõttu kaubeldakse sellega kohalikul mustal turul madalama kursiga. Kuu pärast ZiG kasutuselevõtmist oli see mustal turul dollari suhtes odavnenud juba 15 protsenti.
Kohalikud elanikud ja analüütikud on skeptilised, sest Zimbabwe on viimaste aastakümnete jooksul proovinud mitmeid erinevaid valuutasid, mis kõik on kokku varisenud. Tõsi küll, kullaga pole valuutat varem tagatud.
Värske inflatsiooninumber aga näitab, et riik liigub õiges suunas. Kuna hinnad langevad, on valuuta tugevnemas ja see on hea märk. Samas on inimeste usalduse tagasivõitmiseks vaja veel aega ja vaeva.
Rahapoliitikud ja valitsus soovivad usaldust tagasi võita
Riigi rahapoliitikud prognoosivad, et tänavu saab Zimbabwe aastane inflatsioon olema 2 ja 5 protsendi vahemikus. Kuigi praegu ollakse valuuta suhtes skeptilised, lubavad rahapoliitikud, et ZiGist saab valuuta, mida soovitakse hoida ja mis peaks riiki tooma ka investeeringuid.
„ZiGi eesmärk on raha majanduses taaskehtestada ja investorite kindlustunne taastada. Selleks tuleb usaldus valuuta enda vastu taastada,“ ütles Zimbabwe keskpanga asejuht Innocent Matshe mai alguses. „Eesmärk on saavutada hinna- ja valuutakursi stabiilsus.“
Aprillis ulatus tarbijahindade tõus Zimbabwes 57,5 protsendini, märtsis oli näitaja 55,3 protsenti. Aprillis mõõdeti hinnatõusu veel vanas valuutas, mais hakati hindade muutust kajastama uues kullaga tagatud valuutas.
Rahapoliitikud ja valitsus loodavad, et valuuta kullaga tagamine on õige samm, mis aitab lõpuks stabiilsuse saavutada. Nad on lubanud tuua ringlusesse uut raha ainult vastavalt riigi reservide (tagatise) suurenemisele. Just rahatrükk on eelnevad valuutad kukkuma pannud.
„See on kodumaine valuuta, mis tekitab Zimbabwe majanduse suhtes aina rohkem kindlustunnet ja usaldust,“ ütles ta Johannesburgis toimunud investeerimiskonverentsil. „Keskpank ei hakka valitsuse kulutusi vastloodud valuutaga rahastama.“
Tagatud raha
ZiG on tagatud 2,5 tonni kullaga ning 100 miljoni dollari väärtuses välisvaluuta reservidega, mida hoiab keskpank. Uue valuuta väljalaskega langetas keskpank intressimäärasid 130 protsendi pealt 20 protsendini. 130 protsenti oli maailma keskpankade seas kõige kõrgem intressimäär.
On väga loogiline, et uus valuuta on teiste valuutade suhtes tugevnenud, sest selle tagatiseks oleva kulla väärtus on sisuliselt kõigis valuutades kasvanud. Kullaga või mõne muu varaga tagatud rahasüsteemi toimimise põhieelduseks on see, et pangatähti ei lasta ringlusesse rohkem, kui on selle tagatiseks olevat vara. Kui pangatähed vahetatakse pangas kulla vastu, siis tuleb pangatähed ringlusest eemaldada, mis tähendab, et valuuta hulk väheneb. Sama protsess toimub ka vastupidiselt.
Zimbabwe on esimene riik
alates 1971. aastast, kes on oma raha kullaga taganud. 1971. aastal loobus toonane USA president Richard Nixon Bretton Woodsi süsteemist ja sidus dollari lahti kullast. Kuna enamus teisi valuutasid oli omakorda dollariga tagatud, siis kadus ühe otsusega tagatis kõigilt valuutadelt.
Eelmist valuutat tabas krahh
Zimbabwe Gold (ZiG) on riigis olnud ametlik valuuta alates 8. aprillist. Valuuta on lisaks kullale tagatud ka välisvaluutade ja teiste väärismetallidega. Riik on tuntud ka oma 2008. aasta hüperinflatsiooni poolest, mil ringlusesse hakati laskma rahatähti nimiväärtusega 100 triljonit dollarit. Toona ulatus inflatsioon vahepeal miljardite protsentideni.
Zimbabwe on viimase 15 aasta jooksul katsetanud kuut erinevat valuutat. ZiG asendas eelmist Zimbabwe dollarit, mida tabasid viie aasta jooksul järjepanu mitmed krahhid. Ühtlasi kaasnes sellega kõrge inflatsioon, mis on periooditi ületanud 50 protsendi piiri (aastases võrdluses). 5. aprilliks, mil eelmisest valuutast loobuti, oli see aastaga kaotanud dollari suhtes 80 protsenti oma väärtusest.
Valuuta odavnemine tegi igapäevaste tehingute tegemise keeruliseks. Selleks, et valuuta ostujõu langusega sammu pidada, tuli poodides ja restoranides hindadele pidevalt nulle otsa panna.
Selle tõttu hakati riigis laialdasemalt kasutama USA dollarit, mis oli kohalike jaoks tunduvalt stabiilsem. Kui esialgu tuli ühe dollari eest välja käia 13,56 ZiGi, siis praeguseks on uus valuuta tugevnenud keskpanga andmetel 13,32 ZiGini, mis tähendab, et dollari suhtes on ZiG kahe kuuga tugevnenud ligi 2 protsenti.
Loe pikemalt ka Zimbabwe viimaste kümnendite majandusajalugu ja seda,
kuidas riik 2008. aastal hüperinflatsiooni jõudis.Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte! Seotud lood
Kõigist 26st Eesti pensionifondist on alates nende loomisest suutnud kulla hinnatõusu ületada vaid kaks. Enamus fonde on tootluselt kullale alla jäänud enam kui kolmekordselt ja pole suutnud kogujaid kaitsta isegi inflatsiooni vastu.
Pangad said mullu megakasumeid, mis peegeldab eelkõige praeguse rahasüsteemi toimimist ja seda, kuidas me keskpankade ja valitsuste tehtud kehvad otsused peame kinni maksma.
Esimene riik maailmas pärast 1971. aastat tagas oma valuuta kullaga. Mõneti iroonilisel kombel on selleks riigiks Zimbabwe, kes on pidanud sellel sajandil läbi elama nii hüperinflatsiooni kui kogu majanduse kokkuvarisemise.
Hõbeda hinnad saavad ka edaspidi tuge puudujäägist turul ja see tähendab, et maa peal olevad varud vähenevad edasi, selgub Silver Institute’i eelmisel nädalal avaldatud raportist.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”