Kuidas mõjutavad Euroopa Parlamendi valimised meie lähitulevikku tegelikult?

Euroopa konservatiivid ja reformistid kasvatasid mandaati nelja võrra ning neil on nüüd neid 73. Saksamaal märkimisväärseid kaotusi kandnud "Greens" sai 53 kohta, langedes 18 võrra. See kõik viitab võimalikule poliitilise suuna muutumisele ning seda eriti keskkonna- ja majanduspoliitika osas. Freedom24 analüütikud heidavad olukorrale täpsema pilgu.

Euroopa Liidu majandus kasvab prognooside kohaselt 2024. aastal 1,0%, võrreldes 1,5%ga 2023. aastal, mis näitab aeglustumist. Peamised majandusnäitajad on:

SKT kasv: eurotsooni SKT kasvab 2024. aastal eeldatavasti 1,0%, mis peegeldab ettevaatlikku majandusoptimismi keset ülemaailmset ebakindlust. SKT kasvab 2025. aastal veelgi.

Inflatsioon: pärast haripunkti 8,6% tasemel 2022. aastal langeb ELi inflatsioon prognooside kohaselt 2,7%ni 2024. aastal ja 2,2%ni 2025. aastal. Langus on peamiselt tingitud energiahindade stabiliseerumisest ja tarneahela tingimuste paranemisest.

Tööpuudus: töötuse määr jääb prognooside kohaselt stabiilseks 6,5% tasemele, mis paraneb veidi 2023. aasta 6,7%-lt.

Intressimäärad: Euroopa Keskpank (EKP) suhtub olukorda ettevaatlikult. Inflatsioonikontrolli ja majanduskasvu tasakaalustamiseks jääb baasintressimäär eeldatavasti 3,75% tasemele.

Inflatsioonikontrolli ja majanduskasvu tasakaalustamiseks jääb baasintressimäär eeldatavasti 3,75% tasemele. Pärast majandustegevuse langust 2023. aastal jätkavad inflatsioonimäärad alanemist ja ELi majandus peaks 2024. aastal järk-järgult kasvama. See on suuresti tingitud sellest, et tarbijad kulutavad rohkem tänu kõrgematele palkadele ja töövõimalustele.

Hästi toimib ka tööturg. Hoolimata aktiivsuse aeglustumisest lõi ELi majandus 2023. aastal üle kahe miljoni töökoha. 20–64-aastaste inimeste aktiivsus- ja tööhõivemäär saavutas aasta viimases kvartalis uued rekordilised. 2024. aasta märtsis oli ELi töötuse määr rekordmadal, 6,0%.

Mõned väljakutsed siiski jäävad. Näiteks investeeringute kasv aeglustub, kuna uusi maju ehitatakse vähem, mõjutades erinevaid sektoreid. Seetõttu langevad intressimäärad arvatust aeglasemalt.

Äriväljavaated on sektoriti erinevad. Olukord töötlevas tööstuses näib olevat jätkuvalt keeruline, nagu näitab tootmissektori ostujuhtide indeks HCOB, mis ei järginud eelmiste kuude tõusutrendi, vaid püsis veebruaris ja märtsis paigal. Samal ajal kui Saksamaa tööstustoodangu indeksid vaevu tõusevad, näivad teised euroala suuremad majandused taastuvat palju kiiremini. Euroopa Komisjoni tööstuse kindlustunne on pikaajalisest keskmisest tunduvalt madalam, ilma selge suunata. Üldiselt ei ole tootmissektori olukorra edasine halvenemine tõenäoline. Languse tempo näib leevenevat, kuigi kiire tagasilöök on tõenäoline.

Üldiselt eeldatakse, et 2024. aasta teises kvartalis algab aeglane tarbimisest tingitud taastumine, kuna inflatsioon jätkub, nominaalpalgad tõusevad ja seega ka reaalsissetulekud jätkuvalt kasvavad. Investeerimisaktiivsus peaks hakkama elavnema hiljem, kui finantseerimistingimused hakkavad pehmenema ja majanduslik ebakindlus väheneb.

Turu reaktsioon valimistulemustele oli ettevaatlik, peegeldades investorite ebakindlust poliitika edasise suuna suhtes:

- Valuutaturud: euro langes Aasias varahommikusel kauplemisel 1,5%, saavutades kohaliku madalaima taseme 1,073 dollarit dollari suhtes. Langus peegeldab muret võimalike muutuste pärast poliitikas ja majanduse stabiilsuses.

- Aktsiaturud: EuroSTOXX 50 aktsiafutuurid langesid 0,9%, mis viitab investorite ettevaatlikkusele. DAX indeks langes samuti 0,5%. Kõige tugevam langus kajastus aga Prantsusmaa CAC40 indeksis ligi 2% langusega, mis on ilmselt tingitud Macroni ennetähtaegsete valimistega seotud suuremast ebakindlusest.

- Võlakirjaturud: Prantsusmaa võlakirjafutuurid jätkasid langust, Prantsusmaa 10-aastase valitsuse võlakirja tootlus tõusis 0,15 protsendipunkti võrra 2,50%-ni, peegeldades muret uue parlamendi eelarvepoliitika pärast.

- Taastuvenergia: nihe paremtsentristliku EPP poole, mis on näidanud üles skepsist roheliste poliitikate suhtes, võib aeglustada taastuvenergia sektori arengut. Suured muudatused võivad keskenduda „rohelistele poliitikatele”, mis hõlmavad kaitsemeetmeid. Euroopa on püüdnud saada roheliste tehnoloogiate alal liidriks, kuid need ambitsioonid on tekitanud mõnes riigis, näiteks Poolas, tugevaid proteste. Järgmised viis aastat on otsustava tähtsusega otsustamaks, kas Euroopa täidab 2030. aastaks seatud kliimamuutuste eesmärgid. EL on viimased viis aastat kulutanud tohutu hulga puhta energia ja CO2 vähendamise seaduste paketi vastuvõtmist, et täita oma 2030. aasta eesmärgid, ning see poliitika saab olema raske.

Parlament peab ELi riikidega läbirääkimisi ka uue, õiguslikult siduva heitkoguste vähendamise eesmärgi üle 2040. aastaks. See eesmärk seab suuna tulevasele poliitikalainele, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid 2030. aastatel kõigis sektorites, alates põllumajandusest kuni tootmise ja transpordini.

- Tehnoloogia ja innovatsioon: keskendumine tehnoloogilisele innovatsioonile võib olla erinev, mõjutades potentsiaalselt digitaliseerimise, küberturvalisuse ja tehnoloogia idufirmadega seotud sektoreid.

- Tööstus: Euroopa Liit vajab selgemat ühtset tööstusstrateegiat.

Taastuvenergia: EPP skeptilisus rohelise poliitika suhtes võib taastuvenergia investeeringuid ja projekte edasi lükata. See võib aeglustada ELi üleminekut puhtale energiale, mõjutades päikese-, tuule- ja muude taastuvenergiatehnoloogiatega tegelevaid ettevõtteid. Traditsioonilised energiatööstused võiksid aga leebemast reguleerimisest kasu saada.

Rändeteenused: rändepoliitika karmistamine võib viia tööjõu vähenemiseni teatud sektorites. Rangem kontroll võib kasulik olla sektoritele, mis sõltuvad kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatest, parandades integratsiooni ja ressursside eraldamist.

- Kaitse: Tõenäoliselt ei muuda isegi parlamendiliikmete märgatav nihe paremale kaitsekulutuste poliitikat.

Kaubandus: Euroopa Parlamendi peamine roll ELi kaubanduspoliitikas on vabakaubanduslepingute heakskiitmine enne nende jõustumist. See ei ole otseselt seotud kaubanduse kaitsemeetmetega, näiteks tariifide kehtestamisega. Euroopa Komisjon ja mõned ELi juhid väidavad, et blokk vajab rohkem kaubanduslepinguid usaldusväärsete partneritega, et korvata Venemaaga kaotatud äri ja vähendada sõltuvust Hiinast. Mitmed kaubanduslepingud ootavad endiselt heakskiitu, samas kui Euroopa Komisjon otsib tehinguid ka näiteks Austraaliaga.

Valimistulemused võivad määrata EL-i poliitilise suuna järgmiseks viieks aastaks, pakkudes erinevaid investeerimisvõimalusi:

Traditsiooniline energia ja tootmine. Võimaliku üleminekuga ettevõtjasõbralikuma poliitika suunas võivad traditsioonilised energia- ja tootmissektorid kogeda elavnemist. Nende sektorite ettevõtted võiksid kasu saada leebematest keskkonnaeeskirjadest ja suurematest investeeringutest.

Infrastruktuuriprojektid: suuremad investeeringud infrastruktuuri, eriti EPP-d toetavates piirkondades, võivad pakkuda tulusaid võimalusi. Transpordi, telekommunikatsiooni ja linnaarenguga seotud projektid võivad kaasata märkimisväärseid rahalisi vahendeid.

Kaitse ja julgeolek. Suurem keskendumine julgeolekupoliitikale võib edendada kaitsetööstust ja -tehnoloogiaid. Küberjulgeoleku-, kaitsetootmis- ja seiretehnoloogiaettevõtted võivad kasu saada valitsuse suurematest lepingutest ja rahastamisest.

Investorid peaksid arvestama siiski ka mitme riski ja ebakindlusega:

- Poliitiline ebastabiilsus: uue parlamendi killustatud olemus võib viia ebastabiilsete koalitsioonide tekkeni. Tsentristlikul "ülemenamuse koalitsioonil" on 55% kohtadest, kuid "parempopulistlikul koalitsioonil" on enamusest puudu vaid paar kohta, mis võib viia poliitilisse ummikusse.

- Poliitikamuudatused: järsud poliitikamuudatused, eriti keskkonna- ja rändepoliitikas, võivad mõjutada pikaajalisi investeerimisplaane.

- Turu volatiilsus: jätkuvad turureaktsioonid ja kohanemine uue poliitilise maastikuga võivad põhjustada aktsia-, võlakirja- ja valuutaturgude volatiilsuse suurenemist. Investorid peaksid valmistuma võimalikeks lühiajalisteks turukõikumisteks ja kaaluma riskide maandamise strateegiaid.