Perefirma pärijatena nähakse lähedasi, ent samme selleks ei astuta

Globaalse uuringu järgi vahetab järgneva paarikümne aasta jooksul maailmas omanikku ligi 6 triljoni USD väärtuses vara.

Üle 1000 miljardäri jätab oma lastele päranduseks erakordses mahus vahendeid. Esimeses etapis pärandatakse valdavalt ühelt abikaasalt teisele, 5-6 aasta jooksul tuleb mängu uus põlvkond. Seejuures on ligi 90% maailma ettevõtetest perefirmad, osa neist börsiettevõtted.

Kui pärandisuhted jäetakse reguleerimata, võib sellest tulla suuri probleeme, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson.

„Eestis pikka aega kehtinud regulatsiooni järgi on abielu ajal soetatud vara reeglina ühisvara. Kehtiva seaduse järgi tuleb vararežiim abielludes valida. Kahjuks aga registrid ühisvara adekvaatselt ei kajasta,” ütleb Madisson.

Äriregistris on ühingu omanikuna sageli sisse kantud vaid üks omanikest, kuigi osalus võib olla ühisvara. Nii võib võõrandamisel juhtuda, et tehing on tagasipööratav või tuleb hiljem hakata teisele ühisomanikule kahju hüvitama. Seetõttu soovitab Madisson registrisse kanda korrektselt kõik ühisomanikud. Nii ei teki riski, et vara müüakse teise omaniku selja taga või ühingus tehtud otsused on tühised või kehtetuks tunnistatavad.

„Vara jagamise otsuseid võib teha mis tahes ajal. Sageli hakatakse sellistele otsustele mõtleme laste sünni järel, halvimal juhul aga alles lahutuse ja tülide ajal,“ ütleb Madisson.

Lihtsaim samm on sõlmida abikaasade vastastikune testament. „Seadusest tulenev pärimisreegel ütleb, et 50% pärib abikaasa ja ülejäänud 50% läheb laste ja abikaasa vahel jagamisele. Mõelge abikaasaga läbi, kas soovite, et lapsed pärijatena kohe mängu tulevad või eelistate esmalt pärandada vara üleelanud abikaasale,“ ütleb Madisson.

Testamenti saab kirja panna vara koosseisu ja näha ette täpselt, kuidas vara jaguneb. Keerulisema testamendi puhul on soovitav määrata testamendi täitja, kes veendub, et testamendi tegija soov saab testamendis toodud viisil ka täidetud.

Kui kogu rehkendust ei taha teha, siis Jürgenson soovitab läbi mõelda vähemalt oma n-ö kriisiplaani. ”Võta kas või 1 A4 ja pane oma abikaasa, lähedaste või advokaadi jaoks kirja, mida teha siis, kui sinuga juhtub kõige hullem: kus pankades su vara seisab, kes ja kui palju sulle võlgu on, mis on erinevate keskkondade kontode paroolid jne.”

Kui Eesti pankadesse on lihtne päringuid teha, siis välismaa pankades seisab palju vara, mida keegi pole osanud küsima tullagi. Jürgenson soovitab sõlmida varanduslikud korraldused varakult. „Sellega näitad hoolivust oma järeltuleva põlve suhtes, et nemad ei peaks klattima sinu tegemata asju.“

On päris palju juhtumeid, kus ükski pereliige ei soovi asutaja valu ja vaeva üle võtta. Siis tasub asutajal teha teadlik otsus, milleks võib olla ka ettevõtte müük, ütleb Jürgenson. Asutajal tasub järeltuleva põlvega mõtted ja soovid ühiselt läbi arutada. Kui järeltulijad on firma ülevõtmiseks valmis, tasub sõlmida perekonna harta. Sinna saab kirja panna, kes, mis hetkel ja mis eeltingimuste täitmisel on õigustatud saama ettevõtte osanikuks.

„Perekonna harta algab väärtustest pihta. See on strateegia, missiooni ja väärtuste põhine dokument, milles võidakse määrata ka peresuhete hoidja, kelle roll on kõiki pereliikmeid informeerida ja tagada, et hartat järgitakse,“ selgitab Madisson harta olemust ja vajalikkust.

Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse põlvkonnavahetusest Eesti perefirmades. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on INVL Financial Advisorsi Eesti filiaali juht Sven Jürgenson ja Soraineni partner Karin Madisson.