Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
„Kui praegu öeldakse, et hoiustajad on ise lollid, siis sellega ma ei nõustu. Mistahes kuriteoohvri süüdistamine ei ole õige. Piltlikult on see laiema suhtumise viga ehk on sama, kui hakata vägistatut süüdistama selles, et tal oli seljas näiteks liiga lühike seelik ja sellega ta ise provotseeris vägistajat – nii ei peaks olema. See, et inimene raha omab, ei tähenda, et temalt võib selle ära võtta ja pärast öelda, et inimene oli selles ise süüdi,“ rääkis ta.
Seotud lood
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Ministeerium pelgab ühistute kadumist
Riik on sisuliselt maha matnud plaani viia viimasel ajal skandaalidesse sattunud hoiu-laenuühistud järelevalve alla.
Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”