Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
- Neeme Korv. Foto: Andras Kralla
“Kuule, sa ühikasse raamaturiiulit tahad?” küsis kunagi üks õpingukaaslane, kes sattus peale mingi põhja läinud panga kontorimööbli jagamisele. Oli 1990. aastate algus, mil võis jääda mulje, et igaüks, kel vähegi nupp nokkis, asutas panga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
"Hoiustajad ei ole lollid."
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
"Inimesed peavad ise hoolsad olema"
Hoiustajate miljoneid huugama pannud hoiu-laenuühistud peavad finantsinspektsiooni ja Eesti Panga hinnangul kontrolli alla minema, kuid rahandusministeeriumi ametnike lauale on teema seni jõudnud vaid selleks, et sealt taas kaduda.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.