„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“

Aasta pärast sanktsioonide kehtestamist mikroelektroonikale on Lääs sunnitud tunnistama, et piirangute mõju jäi lühiajaliseks: mikrokiibid jõuavad ümbersõitudega jätkuvalt Venemaale. Lääne mikrokontrollerite (laialdaselt kasutatavad elektroonikakomponendid, n-ö targad kiibid – toim) tootjad ei suuda samuti jälgida kõiki kanaleid, mille kaudu nende toodang liigub.

Eesti maksu- ja tolliamet (EMTA) püüab hoolikalt kontrollida kõiki, kes üritavad eksportida sanktsioneeritud kaupa teisele poole Euroopa Liidu idapiiri. Vastusena sellele korraldavad ettevõtjad oma tarneid ümber nii, et ei peaks Euroopa tolliga tegelema.

Ettevõtja Sergei Fedorukile kuuluv Eesti ettevõte Forwer Holding OÜ jätkas ka pärast sõja algust mikrokiipide transportimist Venemaale. Kaks tema suurt saadetist ületasid rahvusvahelise tollideklaratsioonide andmebaasi ImportGenius andmetel Eesti ja Venemaa piiri 2022. aasta juulis. See juhtus enne sanktsioonide jõustumist, kuid pärast seda, kui mitmed tootjad olid keelanud oma kauba tarned agressorriiki.

Fedoruki Venemaa firma võttis veosed teisel pool piiri vastu.

Eesti väikeettevõtja Fedoruk ei lõpetanud ka pärast sanktsioonide kehtestamist seda tüüpi toodete tarnimist, vaid hakkas kasutama piirangutest mööda hiilimiseks Türgi ja Hiina ettevõtteid.

„Põhimõtteliselt me saame neid tarnida,“ vastas Fedoruk küsimusele mikrokiipide kohta, teadmata, et ta räägib ajakirjanikuga. Delovõje Vedomosti võttis temaga ühendust, esinedes Venemaa kliendina, kes kavatseb osta Microchip Technology mikrokontrollereid. Need on sanktsioonide all alates tänavu oktoobrist, kuna neid kasutatakse relvatööstuses.

Vestluse käigus kliendina esinenud ajakirjanikuga saatis Fedoruk kliendile ingliskeelsed küsimused, mis pärinesid tema sõnul „tootjalt“: millist korpust on kiipide jaoks vaja (SOIC, SSOP või DIP)? Kui palju on neid vaja?

Samuti kirjeldas ta üksikasjalikult kauba eest maksmise ja tarneskeemi. Leping tuleb sõlmida tema Venemaa ettevõttega Poleznoe Oborudovanie.

„Muidugi teen ma teile esialgse kauba hinnast lähtuva tarnearvestuse,“ juhendas Fedoruk klienti. „Te vaatate selle üle. Kui teile sobib, siis koostame lepingu, selle tarne spetsifikatsiooni ja teie maksate 80% ettemaksu. Ja mina tellin. Pärast, kui kaup on juba saatmiseks valmis, maksate lisaks 20% ja mina toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse. (Loe täielikku vestlust Fedorukiga artikli lõpust – toim.)

Ettevõtja sõnul jõuavad kiibid Venemaale kahe või enama nädala pärast: „Kui need on kohe olemas, siis kulub kohaletoimetamiseks kaks nädalat. Kui on vaja toota, siis võtab see teadmata hulga aega. Kui te vastate mulle kohe täna, siis ma selgitan kohe täna kõik selle välja. Ja homme annan teile vastuse saadavuse, tähtaegade ja kõige muu kohta.“

Kui DV helistas Fedorukile uuesti, esitledes end juba ajakirjanikena, tabas see jutuajamine teda üllatusena. Pärast pikka pausi vastas ettevõtja, et ta ei tarni kiipe ega ole Microchip Technology toodetega kursis.

Spetsiifilisi Microchip Technology elemente mudelinumbriga PIC12F1572, mida DV üritas osta, nimetas Taltechi infotehnoloogia professor Jaan Raik raketi südameks, ilma milleta see ei lenda ega suuda põhjustada surmavaid kahjustusi. Eriti hästi sobivad need rakettidele ja droonidele, on ta varem väljaandele selgitanud. Neid ei toodeta Venemaal, nii et need tuleb importida.

„Ja kui neid saab veel Venemaalt osta, siis sanktsioonid ei tööta,“ sõnas ta.

Vestluses „kliendiga“ mainis Fedoruk järjekindlalt tootjat. „Kui modifikatsioon saab selgelt arusaadavaks, siis saadan ma tootjale ja nad teatavad mulle, millised on tarneajad,“ ütles ta.

Kiibitootja Microchip Technology vastas DV-le, et järgib sanktsioone ja „hoolitseb tarneahela terviklikkuse säilitamise eest“. Selleks kasutab firma erinevaid meetodeid, sealhulgas kontrollib, kas klient on sanktsioonide nimekirjas.

„Vajadusel teeme koostööd ka valitsusasutuste ja õiguskaitseorganitega,“ märkis Microchip Technology pressiesindaja.

Varem on Äripäev ja DV kirjutanud, kuidas Microchip Technology kiibid jõuavad endiselt Venemaale Poola ettevõtja kaudu, kes omab äri Eestis. Transpordiks kasutatakse omakorda Hiina ja Küprose ettevõtteid. ImportGeniuse andmebaasist nähtub alates sanktsioonide kehtestamisest Venemaale üle saja tuhande kiibisaadetise erinevatelt Lääne ettevõtetelt.

„Mikroelektroonika hall ja must turg on üleilmne probleem, mis tähendab, et selle usaldusväärne lahendamine on väljakutse,“ sedastab Suurbritannia kuningliku kaitseuuringute instituudi aruanne Lääne elektroonikast Venemaa sõjamasina keskmes.

Fedoruk soovitas kliendil korraldada tarned läbi Hiina või Türgi. Läbi Balti riikide transportimine on tollikontrollide tõttu problemaatiline, selgitas ta. „Eesti võib olla ajaliselt lühem, aga tollivormistuse poolest palju keerulisem. Balti tolliasutused kiusavad sellel teemal väga aktiivselt. Eriti nende positsioonide (mikrokiibid – toim) kohapealt.“

Fedoruk kurtis, et tal ei ole juba kolmandat nädalat õnnestunud oma laos olevat veost ära vormistada. „Hiina on märksa reaalsem,“ ütles ta.

Fedoruk ei täpsustanud, millist veost vormistada ei õnnestu ja millisesse lattu see kinni jäi. Ametlikult ajakirjanikega suheldes ütles ta, et ei pidanud silmas mikrokiipe.

Eesti toll ei fikseerinud sel päeval piiril ühtegi Fedorukiga seotud ettevõtete veost, kuid EMTA lubas teha lisakontrolli.

Fedoruk eitab, et veab sanktsioonide all olevaid kaupu läbi Eesti. „Vestlus ei käinud mitte Euroopa, vaid Hiina turust. Ütlesin talle (ennast kliendina tutvustanud ajakirjanikule – toim), et on olemas võimalus. Mul on Hiinas tarnijaid, kes saavad selle talle osta,“ lausus ta.

Fedoruki Venemaa ettevõte on mikrokiipe ostnud varemgi, viimase viie aasta jooksul kokku 196 000 dollari eest.

Aga kui enne sanktsioone tegeles nende transpordiga Venemaale Eesti ettevõte Fedoruk Forwer Holding OÜ, siis alates 2022. aasta oktoobrist on Poleznoje Oborudovanie tarnijateks saanud Türgi Sirius Tekstil Limited Sirketi ja Hiina Hitech International Ltd. Kokku on need alates sanktsioonide kehtestamisest ja kuni 2023. aasta veebruari lõpuni (ImportGeniuse andmed on saadaval kuni selle ajani) tarninud 70 000 dollari väärtuses kiipe, aga ka palju muid sanktsioneeritud tehnikakaupu nagu näiteks dioode, transistoreid ja elektroonikas kasutatavat lakki.

Veel vähemalt kümme Eesti ettevõtet (lisaks juba teada Elmec Trade'ile, aga ka Fedoruki firmadele) on tarninud keelatud mikroelektroonikat sõja ajal ja isegi pärast sanktsioonide kehtestamist, nähtub ImportGeniuse andmebaasist.

Samas näitab Eesti ekspordistatistika, mis kujuneb riigist kauba väljaveol vormistatavate deklaratsioonide alusel, et alates 2022. aasta aprillist pole Eestist Venemaale mikroelektroonikat praktiliselt tarnitud.

DV saatis päringud kõikidele kahtlaseid tehinguid teinud ettevõtetele esmalt potentsiaalse ostjana, seejärel ametlikult väljaande nimel. Kuid peaaegu keegi ei võtnud vedu. Nende nimesid me siin üles ei loe, sest kõik deklaratsioonid ei pruugi õiged olla. Igal juhul nii arvab maksu- ja tolliamet, kes kontrollis väljaande palvel ImportGeniuse väljavõtteid.

EMTA andmetel ei ole osa neist ettevõtetest „vähemalt Eestis“ üldse väliskaubandusega tegelenud, osa lõpetas selle aastatel 2021–2022 ning kolmandaid on amet juba ise kontrollinud ega ole rikkumisi leidnud. EMTA lubas siiski mitut neist täiendavalt kontrollida.

Üldiselt usub amet, et ImportGeniuse andmed on ebatäpsed. „Me ei soovita neid usaldada,“ kommenteeris ameti pressiesindaja Karin Ulvik.

„Oleme koos teiste uurivate ajakirjanikega tuvastanud asjaolud, mis annavad põhjust kahelda Venemaa kohta käivate andmete usaldusväärsuses,“ toetas teda tolliosakonna juhataja Valeri Rauam.

ImportGeniuse platvormil endal on andmete lahknevusele teistsugune seletus: vedajad petavad Eesti tolli. „ImportGeniuse andmed Venemaa kohta kajastavad teavet Venemaa tolliteenistustele esitatud deklaratsioonidest,” vastas ImportGeniuse uuringute direktor William George.

„Kuna sanktsioone rikkuvad saadetised on tulusad, on olemas stiimul sanktsioone järgivast riigist pärit ekspordi kohta valeandmeid esitada,“ lisas ta.

Tema sõnul on ImportGeniuse andmebaasi edukalt kasutatud ulatuslike sanktsioonide rikkumiste tuvastamiseks ning see on usaldusväärne teabeallikas õiguskaitseorganitele, ajakirjanikele ja kontrollstruktuuride spetsialistidele. „ImportGenius kontrollib pidevalt oma andmeid ja allikaid, kuid me ei kontrolli iga veose üksikasjadele vastavust eraldi,“ selgitas George.

Ajakirjanik: Halloo, tere! Sergei Stepanovitš?

S.F.: Jah

Ajakirjanik: Minu nimi on Dmitri, OOO Sputnik, kirjutasin teile eelmise nädala lõpus kontrolleritest…

S.F.: Ja-jah, kohe…

Ajakirjanik: Meid huvitas PIC12F1572 (see on Microchip Technology kiibi mudelinumber – toim). Sooviks teha tellimuse. Mulle öeldi, et võib-olla teie ettevõtte kaudu saab.

S.F.: Ja kui pole saladus, kes teile seda ütles?

Ajakirjanik: Vaadake, noh, mu kolleegid vaatasid lihtsalt impordiandmebaasis vedusid ja sattusid Forweri peale.

S.F.: Sain aru. Ja nii… ma kohe vaatan. Nii, ma küsisin… Põhimõtteliselt saame neid tarnida. Aga tootja küsib minult, võin teile põhimõtteliselt otse ingliskeelse kirja saata. Kas teile sobib? Et saaksime mõlemad aru, mida seal vaja on, milliseid modifikatsioone. Ma ütlen teile otse, et ma ei ole tehniline spetsialist.

Ajakirjanik: Mina ka mitte, mulle öeldakse, mida meil tellimuse täitmiseks vaja on. Ma tulen teie juurde sellega, mida meie tehnikud mulle saatsid. Seepärast, jah, kirjutage vist, see on meile mugavam.

/.../

S.F.: Saadan teile siis kohe küsimuse, seal on vaja täpsustada, millist modifikatsiooni on vaja ja millist kogust.

Ajakirjanik: Okei, aga kas te mulle orienteerumiseks umbkaudsed tarneajad saate anda? Pärast seda, kui oleme kõik kindlaks määranud – modifikatsioonid jne, kui palju aega siis umbes läheb?

S.F.: Aga see oleneb saadavusest. Kui modifikatsioon on kindlalt selge, siis saadan selle tootjale ja nad teatavad mulle, millised on tarneajad. Enne seda nad ei tea, mida vaadata.

Ajakirjanik: Aga lihtsalt umbes, kui kaua see keskmiselt aega võtab? Lihtsalt me tahame aru saada, kas me üldse jõuame selle tellimuse toime tulla või mitte. Kuid? Nädalaid? Kuidas tavaliselt on?

S.F.: Oi, üldse ei oska öelda. Kui see on kohe laos olemas, kulub kohaletoimetamiseks kaks nädalat. Kui seda on vaja toota, siis võib arusaamatult palju aega minna. Tähendab, et ma just saatsin teile, vaadake postkasti. Kui vastate mulle kohe täna, siis selgitan kohe täna selle kõik välja. Ja homme annan teile vastuse tähtaegade, saadavuse ja kõige muu kohta. Ilma selleta ei saa ma kuidagi.

Ajakirjanik: Okei-okei, aga kolleegid küsivad minult veel, kuidas me tellimuse vormistame? Kuidas see kõik liigub? Et lihtsalt üldiselt aru saada. Selle kirja modifikatsioonide kohta annan ma tehnikutele. Veel küsitakse mult, milliste riikide kaudu me tellimuse teeme?

S.F.: Te sõlmite tarnelepingu minu Venemaa ettevõttega Poleznoje Oborudovanie. Ja kõik. Makse teete rublades maksepäeva keskpanga vahetuskursi alusel. Vot. Ja ma teen teile loomulikult esialgse kauba hinnast lähtuva tarnearvestuse. Te vaatate selle üle. Kui teile sobib, siis koostame lepingu, selle tarne spetsifikatsiooni ja teie maksate 80% ettemaksu. Ja mina tellin. Pärast, kui kaup on juba saatmiseks valmis, maksate lisaks 20% ja mina toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.

Ajakirjanik: Okei, aga see kõik sõidab läbi Balti riikide, kas ma saan õigesti aru?

S.F.: Ma vaatan seda. Ei tea, pigem läbi Türgi või Hiina.

Ajakirjanik: Selge. Aga meil oli lihtsalt väike kiusatus, arvasime, et läbi Eesti tulevad lühemad tähtajad. Sest nägime, et teil seisab seal andmebaasis „EE“. Mõtlesime, et võib-olla see ongi selline.

S.F.: Eesti võib olla tähtaegade poolest lühem, aga tollivormistuse poolest on palju keerulisem. Tõenäosus, et tagant kiirustatakse (ilmselt peab silmas „pidurit pannakse“ – toim), on väga suur.

Ajakirjanik: Noh, selge.

S.F.: Balti tolliasutused kiusavad sellel teemal väga aktiivselt. Eriti nende positsioonide koha pealt. Mul ei ole juba kolmandat nädalat õnnestunud oma laos seisvat veost ära vormistada.

Ajakirjanik: Selge. See tähendab, et teoreetiliselt jah, kuid praktikas pole selge, kas on reaalne?

S.F.: Jah. Seega Hiina on märksa reaalsem.

Ajakirjanik: Hästi, Sergei, sain teist aru. Saadan siis selle ankeedikese – jah, näen, minu arvates tuli – ja me kirjutame modifikatsioonide asjus ja siis hakkame juba tähtaegu otsima.

S.F.: Hästi, leppisime kokku.