Eesti firma omaniku võrgustik varustab Venemaad keelatud kiipidega

Üks tuntumaid kaubamärke kiibiturul on Ameerika Microchip Technology. Need on rakettide ja droonide jaoks kriitiliselt tähtsad komponendid ja neid on leitud Ukraina lahinguväljadel üle võetud Venemaa tehnikas. Levikult on see tegelikult suisa kolmas kiibimark, mida sealt on leitud. Nende tarned Venemaale on keelatud nii USA kui ka Euroopa Liidu poolt. Ja ettevõte ise keeldus juba enne sanktsioone, märtsis 2022 omal algatusel Venemaale kiipe müümast ja sulges oma sealsed esindused.

Sellegipoolest liiguvad Microchip Technology kiibid endiselt Venemaale.

Neid kiipe pakutakse kohe praegu osta näiteks Peterburi firmalt Gamma Engineering, veendus Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti.

See Venemaa ettevõte on peaaegu 30 aastat tarninud mitmesuguseid elektroonikakomponente. Oma veebilehel pakub firma praegu Microchip Technology toodetele „ainult tehnilist tuge“. Kuid Gamma Engineering jätkas Microchip Technology kiipide ostmist välismaalt ka pärast sanktsioonide kehtestamist – vähemalt 2023. aasta juulini, nagu on näha ka Import Geniuse ja 52wmb andmetest – need analüüsivad tolli saatelehti.

Delovõje Vedomosti palus Gamma Engineeringul müüa neile partii mikrokontrollereid – see on teatud tüüpi mikrokiip. Leht küsis sanktsioneeritud nimetust PIC12F1572, esinedes Venemaa ostjana.

Vastuseks küsis ettevõtte töötaja „kui palju mikrokontrollereid vaja on?“ ja „millal on vaja esimest partiid?“.

Seda tüüpi kiipi, mida Delovõje Vedomosti üritas osta – mikrokontrollerit – saab kasutada n-ö raketi südamena, ilma selleta rakett ei lenda ega põhjusta surmavaid vigastusi, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Jaan Raik. „Nende abil saab juhtida mida iganes, need on sõjaliseks otstarbeks piisavalt võimsad,“ jätkas Raik.

„Kiibid, mida te proovisite osta, on eriti head rakettide ja droonide jaoks – need ei ole kõige võimsamad, kuid tarbivad vähem energiat, on lihtsamad, aga ka töökindlamad.“

Venemaal selliseid kiipe ei toodeta, neid tuleb importida. Ja kui neid veel Venemaal osta saab, siis sanktsioonid ei tööta.

Ainuüksi Gamma Engineering importis Venemaale sõja algusest kuni 2023. aasta märtsini seda tüüpi sanktsioneeritud mikroelektroonikat (kood 85423) 10 miljoni euro väärtuses, millest 5,7 miljonit eurot moodustasid Microchip Technology tooted.

Nende saadetiste kaal on tolli andmetel 1759 kg. „Seda on väga palju, sest kiibid ei kaalu praktiliselt mitte midagi. Üks kiip on umbes gramm ehk siis üks kilogramm kiipe tähendab kümneid rakette,“ selgitab Raik, kuna ühele raketile võib olla paigaldatud mitmeid kiipe.

Üks kiipide Venemaale eksportijaid on Hiina kaguosas Xiameni linnas registreeritud ettevõte Xiamen Netronix Technology Co. See tarnib nii Microchip Technology kaubamärki kui ka teist, samuti keelatud Ameerika kaubamärki Analog Devices, nagu on näha 52wmb andmebaasist.

Xiamen Netronix Technology kaks peamist partnerit 2023. aastal on juba meile tuttav Gamma Engineering ja Pikmikro, mis on sellele sõna otseses mõttes väga lähedane firma – see on nimelt registreeritud Gamma Engineeringu kõrvalkabinetti. Gamma Engineeringu esindaja nimi, kes vastas kiipide ostusoovile, oli Aleksei Safronov. Samanimelisele isikule kuulub firma Pikmikro. Hiinast pärit sanktsioneeritud kiipide, sealhulgas Microchip Technology kaubamärgi tarned mõlemale ettevõttele kasvasid 2023. aastal.

Teine ahelaga seotud riik on Küpros. Sõja algusest kuni 2023. aasta märtsini – selle kuupäevani on andmed kättesaadavad – tarnis Küprose firma Netronix Ltd Peterburi Gamma Engineeringule elektroonikat 13,3 miljoni euro väärtuses (kõik see ei ole sanktsioonide all). Sealjuures oli kõige rohkem Microchip Technology tooteid, aga ka Analog Devicesi, STMi jt omasid. Küprose ettevõte vedas need kaubad Hongkongist Venemaale.

Kuid sanktsioneerimata kaubad, nagu liitiumakud, kaardilugejad, LEDid jne, vedas Küprose firma Netronix Venemaale üle Eesti piiri mööda maismaad. Vedajateks olid Jan Surowiecile kuuluv Eesti ettevõte World Micro Freight, mõnikord samanimeline Küprose firma, mille omanikku ei õnnestunud tuvastada, Eestist veel NTK BALT, vedaja Komerk AS ja tolliagent Hazmat OÜ.

Varem eksportis Küprose Netronix Venemaale Hongkongi kaudu ka Poola samanimelise tehase tooteid, mis nüüd sattusid sanktsioonide alla.

Eestis on pea 19 aastat tegutsenud sarnase nimega – Gamma Components OÜ – ja peaaegu samasuguse logoga ettevõte. Selle kasusaaja on Eesti äriregistri järgi poolakas Jan Surowiec, formaalselt on ta juhatuse esimees. Ta on seotud Venemaa Gamma Engineeringuga. Jan Surowieci partner Andrei Maljukov omab Venemaal Gamma Engineeringu kaubamärki ja oli töötajate sõnul ettevõtte peadirektor. Praegu ta sellega ametlikult seotud pole. Varem osales Surowiec ettevõtte juhtimises, selgub töötajate tagasisideportaalist.

Eesti ettevõte Gamma Components OÜ eksportis Venemaale mikroelektroonikat. Sõja algusest alates ta seda enam ei teinud, see-eest aga suurendas järsult eksporti Kasahstani, tarnides sinna mikrokiipe 153 000 euro väärtuses – kõik Microchip Technology omad. Võrdluseks, 2020. aastal jäid selle tarned Venemaale alla 50 000 euro (Import Geniuse andmed).

„Kõige suurem probleem on eristada ausat kaubandust ebaausast kaubandusest, sest mõned ettevõtted otsivad tõesti uusi turge,“ ütles maksu- ja tolliameti ekspert Valeri Rauam.

Kahesuguse kasutusega kaupade eksport kolmandatesse riikidesse – näiteks Kasahstani – ei ole keelatud. Kuid Eesti maksu- ja tolliamet jälgib hoolega elektroonikakomponentide väljavedu Eestist, ütles Rauam. Kui tollil tekib kahtlus, siis tehakse täiendavaid kontrolle ja küsitakse teavet kauba saaja kohta Kasahstanis. Miski aga ei takista kaupa edasi müümast Venemaa ostjale. „Me ei tea, kuhu kaup lõpuks jõuab,“ tunnistab Rauam.

„Kui jutt käib elektroonikast, mis on juba Kasahstani toodud, siis seal lähevad jäljed kaotsi. Kaup vormistatakse tollis lahti ja on väga raske kontrollida, mis sellest edasi saab. Kuigi siin aitavad rahvusvahelised teabevahetuskanalid – teeme koostööd ameeriklastega, Europoliga. Teeme erinevates formaatides koostööd Euroopa Liidu kelmustevastase ametiga OLAF. Liikmesriikide vahel toimub pidev infovahetus,“ loetles Rauam.

Eesti ettevõte Gamma Components OÜ ekspordib mikrokiipe Kasahstani ettevõttele Intant, mis tegeleb elektroonika jaemüügiga. Delovõje Vedomosti üritas Intantist kiipe osta, nimetades end kliendiks Venemaalt, aga see ei õnnestunud: „Tarnija vastas, et kaup ei ole EList väljaviimiseks meile saadaval,“ öeldi Kasahstani ettevõttest.

Kasahstanis on veel üks ettevõte, mis saab kiipe Gamma Components OÜ-lt – TOO TZ. Delovõje Vedomostil ei õnnestunud sellega ühendust saada.

Jan Surowiec on 58aastane Poola ettevõtja. Nõukogude ajal lõpetas ta Leningradi Täppismehaanika ja Optika Instituudi (LITMO, praegu ITMO) arvutitehnika osakonna.

Hiljem ajas ta äri Peterburis ettevõtete kaasomanikuna ja üksikettevõtjana. Eestis kuuluvad talle Gamma Components OÜ ja World Micro Freight OÜ, mis on spetsialiseerunud elektroonika Venemaale eksportimisele. Kodulehel rõhutab ta, et ettevõtte ladu asub Venemaa piirist vaid 30 kilomeetri kaugusel.

Kuid Surowieci peamised ettevõtted asuvad Poolas. Need on elektroonikamüüja Gamma Sp. z o.o. ja suur kiibitootja Netronix. Eesti Gamma Components OÜ ja Poola Gamma Sp. z o.o. müüvad Netronixi tooteid. Kuid mitte ainult neid – seesama Microchip Technology on samuti laos.

Formaalselt Poola Netronix Venemaale kiipe ei tarni – nagu öeldud, teevad seda Xiamen Netronix Technology ning Netronix Ltd.

Seega võib nentida, et Eesti ettevõtteid omava Jan Surowieciga seotud Venemaa ettevõtted ostavad endiselt sanktsioonide alla kuuluvaid mikrokiipe ja seda firmalt, mille nimi on sama, mis Surowieci firmalgi. Me ei saa kinnitada, et Küprose ja Hiina ettevõtete kasusaaja on Jan Surowiec. Küprose ettevõtet juhib inimene kellega on seotud veel umbes 90 firmat. Kuid Küprose ettevõte tarnib lisaks Ameerika kiipidele ka Surowieci Poola kiipe ning on pikka aega kasutanud Eesti vedajate teenuseid, sealhulgas Surowiecile kuuluva mikrokiipide transpordifirma World Micro Freight OÜ omi.

Võimalik, et skeemid on palju ulatuslikumadki. Samuti jätkab Eesti mikrokiipide müüki riikidele, kelle suhted Venemaaga on sõbralikumad kui Euroopa Liidul ja USA-l. Ning Kasahstan pole kaugeltki ainus suund, kus mikrokiipide tarned Eestist sõja ajal kasvanud on.

Nii kasvas elektroonikakomponentide eksport Türki 2023. aastal netokaalus 88% võrra ja deklaratsioonide hulgalt 35%, märkis tolliamet. Eksporditavate komponentide maksumus suurenes 2023. aastal 46% võrra.

Importkomponentide kriitiline roll sõjalises tootmises tähendab, et Venemaa sõjalist võimekust saab vähendada rahvusvaheliste sanktsioonidega, märgib Yermak-McFauli rahvusvaheline töörühm ühisaruandes Kiievi majanduskooliga. Ja see, et Venemaa on endiselt võimeline sõdima, on seletatav kolme asjaoluga: nende komponentide suure varu, sanktsioonidest möödaminemise ja nende otsese rikkumisega ebapiisava kontrolli tõttu.