Disainer Martin Saar toodab krutskeid

Borgi, Woodmani ja Tallinn Craftoryga koostöös disaini loova Martin Saare mööbli jooned on selged ja puhtad, viimistlus ideaalne, funktsioon läbi mõeldud. Samad jooned läbivad kogu tema loomingut. Kuid alati on midagi pisut teisiti, et kõik kokku poleks igav, hall ja isikupäratu. Vahel ei oska isegi kohe näppu peale panna, mis see midagi täpselt on, kirjutab 29. septembril ilmunud Äripäeva ajakiri Sisustaja.

“Olen läinud lihtsuse teed,” selgitab ta ise. “Kui iga asi kriiskab, et on eriline, siis need ei kerki lihtsalt esile, kuid mõne omapärase detailiga on võimalik rohkem silma paista.”

Mööblivabrikust mööblit disainima

Martin Saarele on käeline tegevus alati meeldinud. Ta isa töötas kunagi ühe mööblit ja paate tootva ettevõtte jaoks ja lubas vahel Martinil tootmises erinevaid asju nikerdada. “Eks sealt see väike nakkus külge jäi,” meenutab ta ise, kuidas jõudis mööbli disainimiseni. Pärast keskkooli oli siht selge – tuleb minna välismaale tootedisaini õppima. Tee viis Los Angelesse, kus ta õppis aasta. Sealt edasi suundus ta Inglismaale, kust sai bakalaureusekraadi. “See oli tormiline aeg, ma olen väga tänulik vanematele ja sõpradele, kes mind aitasid. Kuigi see oli natuke eksprompt kogemus, siis ikkagi väga kasulik,” lisab ta.

Taas Eestis, leidis ta mitmeid algus- ja katsetusjärgus mööblidisainiprojekte. “Ise teen ja ise müün,” kommenteerib ta nähtud projekte ja tõdeb, et nii omaette nokitsedes sageli head asja teha ei saa.

“Praegu vaatan päris hea pilguga, et kohati on ehedaid näiteid,” sõnab ta Eesti mööblidisaini arengute kohta ja toob välja, et on tekkinud sellised kvaliteetsed brändid nagu Oot-Oot, Warm North ja Derelict, mis müüvad ka Eestist kaugemal. “Eesti inimesele on seni funktsionaalsus hästi tähtis olnud ja esteetikale on vähem rõhku pandud,” lisab ta ja tal on hea meel, et maitsekal kujul neid kahte järjest rohkem kombineeritakse.

Mängib vormide ja materjalidega

“Disain on eelneva arendamine ja parendamine,” ütleb Saar ja nendib, et paljud asjad on siin ilmas juba olemas ja näiteks laua põhiolemust on väga keeruline nullist uuesti luua, kuid mängida saab materjalide, vormi ja funktsionaalsuse allkategooriatega.

“Kliendid annavad ülesande, kirjeldavad soovitud eset, täpsustavad mõnikord vormi. Kindlasti uurin, mida selles vallas varem on tehtud, kuidas konkurendid ülesande on lahendanud ning mida minul üldse oleks lisada, et luua lisandväärtust ja paremat lõpptulemust,” selgitab Saar, kuidas sünnib uus mööblilahendus. “Tuleb läheneda teise nurga alt.” Siiski ei taha ta olla liiga uuendusmeelne ja soovib luua ilusaid ja puhta joonega, samas praktilisi asju. “Esteetikale peab kindlasti kogu funktsionaalsuse juures rõhku panema, keegi ei taha ju endale koledat asja koju,” läheneb Saar disainile praktiliselt.

Inspiratsiooni ammutab Saar maailma jälgides, disainiblogisid lugedes ja ka erialamessidelt. “Mõnikord tuleb hea lahendus süsteemselt probleemile lähenedes, teinekord näen tänaval detaili ja tean kohe, et see sobib mõne probleemi lahenduseks,” kirjeldab Saar. Saar näeb, et eestlased on järjest rohkem esteetikat hindama hakanud.

Funktsionaalne eestlane

Varem oldi funktsioonis kinni, nüüd kaalutakse rohkem, mis, kuhu ja kuidas sobib. “Maitselageduse valitsemise aeg on möödas ja asjad liiguvad paremuse poole,” ütleb ta.

Selle põhjuseks peab ta avardanud võimalusi. “Kui vanasti oli hästi siis, kui sai viis ühesugust tapeedirulli kätte, siis nüüd on valikud lõputud,” möönab Saar. Seetõttu teevad noored endale valikud juba eos selgeks ja lahendused tulevad ka paremad.

“Seejuures unustamata funktsionaalsust. See on järjest olulisem, kuna elamispinnad lähevad väiksemaks ja kallimaks,” toob ta välja suurlinnadest alguse saanud trendi, mis peagi võib ka siia jõuda. Londoni kesklinnas peab juba väikese korteri eest krõbedat hinda maksma, kuid ka Tallinnas kinnisvarahinnad kerkivad.

“Piirangud aitavad hoopis paremaid lahendusi luua,” räägib Saar oma töökogemusest, et ruumikitsikus polegi kõige hullem. Ta nendib, et kui on täiesti vabad käed, siis kipuvad lahendused ka käest ära minema. “Kastiga ei pea piirduma, kastil on tavaliselt ka uks, millest saab kastist väljuda inspiratsiooni ja üldpilti ammutama,” laiendab Saar üleskutset kastist väljaspool mõelda.

Keskendub mööblidisainile

Aasta tagasi sai Saar valmis toolidega. “Hetkel on paar asja arenduses, mida ei saa veel näidata,” ei soovi ta detailideni viimistlemata projekte avalikkusega jagada.

Soov on oma disainiga jõuda ka Eestist välja ja teha koostööd rahvusvaheliste tootjatega. Potentsiaalseid koostööpartnereid näeb ta nii Inglismaal kui ka Skandinaavias.

Saarele istub hetkel populaarne põhjamaine stiil. “See sümpatiseerib, kui asjale väike vimka juurde panna. Kui on küsitud, mis on minu stiil, siis vastan tavaliselt, et segu Itaalia ja Skandinaavia disainist. Itaallaste välja elavad voolavad jooned, kirkad toonid ja sära. Skandinaavia vaoshoitud vorm,” selgitab Saar.

Seikleja Saar

“Vaba aega peab olema,” tõdeb Saar. Siis ta teeb sporti ja reisib. Mängib jalgpalli ja sulgpalli. “Suvel proovin surfata ja talvel mäest alla suusatada, aga see igal talvel ei õnnestu,” lisab ta. “Eelmisel aastal käisin Vietnamis, tänavu Kambodžas.”

Loetud raamatud on ka reisiteemalised. Kahjuks jäävad need sageli pooleli. “Mulle meeldib veebist ja ajakirjanduse stiilis teoseid lugeda.” Kätte juhtuvad disainiajakirjad lappab ta kõik läbi.