TOP: Järvamaa edukaim ettevõte tõusis pankrotipesast

Järvamaa kõige edukam firma on Väätsa Agro AS, mille ehitas pankrotipesast üles praegune tegevjuht Margus Muld. Väätsa Agro saavutas lisaks maakonna parima tiitlile tänavu teise koha ka Äripäeva Põllumajandustootjate TOPis.

Väätsa Agro ASi 100% omanik on Trigon Dairy Farming Estonia AS, mille suuromanikud on ka Eestis ja Põhjamaades tuntud suurettevõtjad Jan Peter Ingman ja Joakim Johan Helenius.

Tegevjuht Muld ütles Äripäeva teemaveebile põllumajandus.ee, et Väätsa Agro omab ühte Eesti edukamat suurfarmi, mille piimatoodangu kogus on muljetavaldav. "Raske on uskuda, et praegused omanikud, kes ostsid ettevõtte välja pankrotipesast, suutsid panna selle kõigest mõne aastaga tugevat kasumit teenima," ütles juht.

Trigon Dairy Farming Estoniale kuulub kolm piimafarmi: Väätsa, Kaiu ja Kärla, mida ettevõtte tegevjuht Margus Muld ühiselt juhib. Väätsa farmis on 2200 lüpsilehma ja 4000 hektarit maad; Kaiu farmis on 650 lüpsilehma ja 1800 hektarit maad ning Kärla farmis 650 lüpsilehma ja 1500 hektarit maad.

Muld märkis, et enim mõjutas Väätsa Agro häid majandustulemusi piima õiglane hind 2017. aastal. Sellele eelnes kaks ülikeerulist aastat: 2015 ja 2016, kus piima hinna drastiline langus mõjutas kõiki piimakarja kasvatajaid.

2015. aastal langes piima hind tonni eest 236 ja 2016. aastal 231 eurole. Võrdluseks, 2017. aastal maksis tonn toorpiima 330 eurot. „Aastad on üsna heitlikud olnud, oleme vaadanud, et meie valulävi jookseb 27–28 eurosendi piirimail kilogrammi kohta. Täna on hind juba 6 protsenti madalam kui eelmisel aastal,“ rääkis Muld hinna kõikumisest.

Tema sõnul annab 316 eurot tonni eest veel kasumlikkust ning ollakse tööde ja tegemistega kasumis. Kuigi kütuse ja elektri hinna tõusu ning tööjõukulude kasvu vaadates saab ennustada, et hindade edaspidine tõus tuleb siiski põllumehe arvel. Muld ei näe, et piima kokkuostuhind sellega samas tempos tõuseks. "Eks need kallinemised toimuvad meie kasumlikkuse arvel. Täna võin ma rääkida kui Äripäeva põllumajandustootjate TOPi üks liidritest, aga aastatel 2015 ja 2016 saime üsna suurt miinust. Toona me isegi arutasime mitu korda võimalikke tegevusstsenaariume, kas teha kas või ajutiselt laudad lehmadest tühjaks, sest keegi ei teadnud, kui pikalt see periood võib kesta,“ kirjeldas Muld keerulist aega. "Venemaa Euroopa Liidu embargo mõjutas meid kõige otsesemalt, piima kokkuostuhind langes püstloodis. Kõik see lükkas tehtud investeeringute tasuvusaja mitu-mitu aastat edasi,“ lisas ta.

Plussiks loeb Väätsa Agro juht seda, et tol ajal käidi luubiga kõik kulud üle ja tehti palju muudatusi, et olla ökonoomsem. Kui 2017. aastal saadi õiglast piima hinda, võimaldas viimase üksikasjani timmitud masinavärk õigest kohast edasi minna.

Muld toonitas, et toime tulla kõikuvate hindadega, mille tõuse ja langusi nemad mõjutada ei saa, tuleb ära õppida, kuidas sellel turul ellu jääda. Tegutseda nii, et tegevusriskid oleks paremini maandatud. Toetuste abil elamist pole Väätsal tehtud. "Oleme nii suur ettevõte, et meie käibes on toetuste osakaal marginaalne,“ selgitas ta. "Jagame riskid ära, et me ei sõltuks ühest ostjast. Praegu läheb Väätsa Agro piim kahe ostja kätte. Oleme piima kokkuostu lepinguid tehes jälginud, et need oleks tehtud võrdsetel alustel, et me ei väljuks kaotajana,“ sõnas Muld.

"Ostsime ettevõtte saneerimise alt ära 2012. aastal ja lõpetasime saneerisime, kui tegime viimase väljamakse sama aasta detsembri lõpus,“ kirjeldas Muld Väätsa Agro ostmise aega. Ettevõtte kasumlikkuse nimel on nad sinna palju raha ja aega investeerinud. "Kui hakkasime tegutsema, mõistsime kohe, et karja tervis pole hea, piimatoodang oli väike, loomakasvatuse hooned olid amortiseerunud ja inimeste arv oli liiga suur – 140,“ kirjeldas Muld toonast stardipositsiooni. Praegu töötab Väätsa Agros 95 inimest, töökohtade vähendamine on saadud loomakasvatuse osa ümberkujundamisega.

Kohe järgmisel aastal, 2013. aasta septembris, kui valmis oli projekt, saadud peale rahastamine, löödi kopp maasse ja 2014. aasta juulikuus läksid esimesed lehmad lauta. Lauda enda investeering koos sisutuse ja valla teedega läks maksma kokku 11 miljonit eurot.

Muld sõnas, et piimakriis algas 15. augustil ja pangast helistati paari nädala pärast ning küsiti, kas neil on võimalik ehitus külmutada. "Õnneks olime jõudnud lauda valmis saada, seejärel läksime kaheaastasesse kriisi, aga tänu uuele laudale saime alles jätta need 2000 lehma, mida vanas laudas poleks saanud pidada,“ kirjeldas Muld kriitilisi sündmusi.

Igapäevatöö käib Väätsal koostöös maaülikooli teadlastega ja töös kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid. "Kasutame loomadele separeeritud sõnnikut allapanuks, olmeplokki kütame piimast võetud soojusega – see on meie innovatsioon. Söötmisratsioonide väljaarvutamisel teeme igapäevast koostööd teadlastega. Oleme käivitamas uut seadet, mis suudab udarapõletikku diagnoosida väga varajases staadiumis,“ rääkis Muld.

Väätsal on 2000 lüpilehma ja neil on 80kohaline lüpsikarusell, kus kahes vahetuses töötades suudab kuus lüpsjat kõik lehmad kolm korda päevas ära lüpsta. "Eks ta ole lüpsjate jaoks sama mis liinitöö, see ei ole niivõrd füüsiliselt raske, pigem nõuab inimestelt igapäevast pingutust ja kiirust,“ selgitas ta.

Eeskuju farmitööks on saadud laiast maailmast, külastades erinevaid lautasid, kuid enim peab Muld õppimiskohaks siiski Ameerikat. "Meil, suurtel farmidel, on üks koht, kus õppida – ikka Ameerika, managementi, lauda ehitust, töökorraldust – kõike oleme sealt õppinud,“ kinnitas ta. „Püüame ise ka kokkuhoidlikumalt majandada ja aina rohkem läheb meile korda loodussäästev mõtteviis,“ lisas ta. Samas tõmbab Muld paralleeli Ameerikaga, kus keskkonnanõudmised on hulga väiksemad, aga piimamüügil ollakse ühtsel maailmaturul. Ainult et Eesti ettevõtted on teinud hulga rohkem keskkonnasäästlikke investeeringuid, teised riigid aga mitte. Siin võiks tema arvates olla toimiv riiklik regulatsioon, mis toetaks põllumeeste sellesuunalisi investeeringuid.

Piima kokkuostuhinna tugevad kõikumised on pannud põllumehed ühistulist tegutsemist kaaluma. Piimakarjakasvatajad on E-Piima nime all valmis tegutsema ja kui kõik sujub, asutakse PRIA toetusel kevadel ehitama uut ühistulist piimatööstust. Maht, mida seal ollakse valmis vastu võtma, on muljetavaldav – tuhat tonni toorpiima päevas.

Muld kiidab ühistulist tegutsemist, kuid lisab, et neil on ka teisi, mitte nii positiivseid kogemusi ühistute vallas. Nad on enda lautadega olnud ühistus: Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla omadega, viimane kuulub praegugi piimaühistusse. „Paljuski sõltub, kuidas ühistegevust tehakse. Samas on Väätsa Agrol nii suur maht, me toodame 70 tonni piima päevas ja saame ka üksinda otse teha häid piimamüügi lepinguid,“ selgitab ta.

Tulevikuplaanid on ambitsioonikad. Väätsa Agrol pole võimalik ehitustöödega seisma jääda, sest ettevõtte areng nõuab pidevat uute eesmärkide püstitamist ja elluviimist. „Praegu käib kõige tihedam ehitustegevus Kaiu farmis, kus alustasime laiendust mais ning tahame lõpetada detsembris. Kogu lauda maksumus on 3,5 miljonit eurot. Sinna saame praeguse 650 looma asemel tuua 1200 lüpsilehma,“ rääkis Muld. „Kasvatame noorkarja ise, sellel aastal müüsime Väätsa Agros 230 tiinet mullikat Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kaudu välismaale: Kasahstani, Tatarstani, Türki ja Valgevenesse,“ loetles ta.

Plaanis on ehitada Kaiu LT noorlooma laut ja Väätsa Agro laienemisega tuleb algust teha. Uus planeeritav laut mahutaks 500 lüpsilehma ja lisaks 500 noorlooma.

Nagu teistelgi piimakarjakasvatajatel on Margus Mulla juhitavates farmides tööl võõrtöölised – kuus ukrainlast Väätsal ja sama palju Kaius. Et kohalikke meelitada Väätsale tööle tulema ja paigale jääma, pakutakse lisaks palgale muid soodustusi ja tasuta ujumisvõimalust.

Juurdeehitusest rääkides täiendab Muld, et õnneks need ei nõua suurt töötajate leidmist, luuakse kuni neli uut töökohta. Muld esines ka Äripäeva raadiosaates, kus räägiti piima hinnast.

2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.

Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva Infopank.ee