Nitrofert saab 2,6 miljardi kroonise investeeringu

Majandusminister Andres Lipstoki sõnul kavatseb majandusministeerium teatada Gazpromile, et Eesti on sellisest investeeringust huvitatud. Ta lisas, et pärast seda, kui ministeerium on teatanud Gazpromile oma seisukoha, kõnelused selle projekti üle jätkuvad.

«Ma arvan, et Gazprom saab ametliku vastuse jaanuari keskel ja loodan, et ministeerium toetab seda projekti,» ütles ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar. Ta oli veendunud, et metanoolitehase ehitamine on Eestile kasulik.

Keemiatööstusettevõte Nitrofert, endine Kohtla-Järve mineraalväetiste tehas, erastati 1993. aasta novembris Gazpromi kontserni kuuluvale Lentransgazile. Gazpromile kuulub ka 30,6% Eesti Gaasi aktsiaid.

Nitroferdi peadirektor Nikolai Kuta?ov rääkis, et Gazprom on valmis Eestis metanoolitehast ehitama. Kuna Venemaa kontsern kavatseb investeerida suure summa, siis soovib firma juhtkond täpselt teada, kas ka Eesti riik on sellest huvitatud.

Kuta?ov lausus, et Gazprom korraldas metanoolitehasesse vajaliku tehnoloogia leidmiseks rahvusvahelise konkursi, mille lõplikud tulemused peaksid selguma jaanuari lõpus. «Pärast seda, kui konkursi võitja on selgunud, teeb Gazpromi juhtkond ka lõpliku otsuse eraldada projekti teostamiseks 230--240 miljonit dollarit,» lisas Kuta?ov.

Gazpromi korraldatud rahvusvahelisel konkursil osales kaheksa firmat, kellest praeguseks on välja valitud kolm. Need firmad peavad esitama oma lõpliku pakkumuse jaanuari lõpuks.

Kuta?ovi sõnul võib metanoolitehase ehitamine aega võtta kaks kuni kolm aastat. See sõltub sellest, millise firma tehnoloogiat hakatakse kasutama. Praegu asub kavandatava metanoolitehase asukohas vana ammoniaagitsehh, mis läheb lammutamisele.

Aarne Saare sõnade kohaselt projekteeritakse sarnaseid tehaseid ka Venemaal, aga Eestil on mitmeid eeliseid, mis teeb projekti realiseerimise odavamaks.

Nitroferdi tehnikadirektor Tõnis Puusepp ütles, et Eesti eelis on hea asend toodangu turustamiseks.

«Samuti on Eestis gaasitrassi näol olemas vaba võimsust ja kuna Nitrofert tegeleb praegu ammoniaagi tootmisega, mis on oma tehnoloogia poolest sarnane metanooli tootmisega, ei ole probleeme ka vajalike töötajate leidmisega,» rääkis Nitroferdi tehnikadirektor.

Ta lausus, et metanool on keemiatööstuse tooraine, mida toodetakse looduslikust gaasist. Metanoolist toodetakse formaliini (metanaali vesilahus) ja karbamiidi ning selle baasil toodab RAS Kiviter karbamiidvaikusid, mis on mööblitööstusettevõtete tooraine.

Eestis kasutab nimetatud toorainet peamiselt Püssi puitplaatide kombinaat.

«Metanool on ka bensiini oktaanarvu suurendamiseks vajaliku komponendi tootmise üks tooraineid,» lisas Puusepp. «Metanooli abil on võimalik vähendada bensiinide mürgisust ja seda kasutatakse pliivaba kõrge oktaanarvuga bensiini tootmiseks.»

Rajatava metanoolitehase projektvõimsuseks planeeritakse tuhat tonni toodangut päevas. Kaks kolmandikku toodangust on kavas eksportida ja peamise sihtpunktina peetakse silmas Saksamaad.

Puusepa sõnul tegeldakse praegu peamiselt metanoolitehase ehitamise finantseerimisskeemide läbivaatamisega, sest need firmad, kes on teinud pakkumuse oma tehnoloogia kasutamiseks, on näidanud ära ka projekti finantseerimisvõimalused.

Gazprom on seni investeerinud ASi Nitrofert ligi sada miljonit krooni. Nitroferdi eelmise aasta käive oli 360 miljonit krooni ja kasum 15 miljonit krooni. Käesoleva aasta käibeks on firma juhtkond prognoosinud 447 miljonit krooni.