Valitsus on astunud riigiametnike varvastele

Murphy seadus ütleb, et mida vähem tööd üks organisatsioon teeb, seda sagedamini ta reorganiseerub. Veel on teada, et bürokraatial on kurikaval komme ajada oma kombitsaid maksumaksja rahakotiraudadel istudes järjest laiemale, tuues põhjenduseks asjaolu, et töö kasvab üle pea. Enamasti käivad need väited riigiasutuste kohta, kus teenivad leiba tippbürokraadid, kes teavad ülihästi, milliseid soodustusi lisaks palgarahale on võimalik riigilt välja pigistada ja kui stabiilne on riigiametniku töökoht.

Äripäev kiidab valitsust eesotsas peaminister Tiit Vähiga selle eest, et lubadustele vähendada valitsemiskulusid järgnevad ka konkreetsed bürokraatiat ahistavad teod. Kuigi bürokraatia vähendamise loosung on suuresti populistlikku laadi ja hea kasutada iga valitsuse ajal, tuleb siiski rõõmus olla, et selles suhtes midagi ette võetakse.

Juba möödunud aastal püstitas valitsus IMFi survel oma seadusega eesmärgiks riigiaparaadi kulutuste kokkuhoiu, mille tulemusena kulutused enam ei kasvanud. Nüüd tahetakse neid kulutusi kärpima hakata ametnike käsutuses olevate autode arvu vähendamise ja mitmesuguste ametite likvideerimise näol.

Autost loobumise mõte ajab praegu harja punaseks nii mõnegi ministeeriumi osakonnajuhatajal või nõunikul, kes arvatavasti hakkavad auto kasutamise õigustamiseks oma töö vajalikkust ja isiku tähtsust tõestama.

Ometi peavad nad endale aru andma, et varem või hiljem hakkavad maksumaksjad küsima, kuidas nende raha kasutatakse. Selge on see, et seda ei saa kulutada lisaväärtusi mitteloovate ametnike isikliku heaolu tagamiseks.

Ametite likvideerimine toob endaga kaasa tülikad koondamised ja sisetülid ministeeriumides, kuna Tiit Vähi sõnul suhtuvad erinevad ministrid sellesse erinevalt. Siiski tuleb ka siin taganeda prioriteedi ees, et riiki valitsetakse ministeeriumide, mitte ametite kaudu.

Samas võime ette kujutada, millise vastuseisu osaliseks kõik need kokkuhoiuaktsioonid saavad ja millisesse ebasoosingusse nende läbiviijad kolleegide silmis satuvad. Pole kerge loobuda ametiautost, veel enam väikese palgaga, kuid kindla sissetulekuga töökohast.

Toimetus on korduvalt nimetanud, et riigiaparaadi töökohtade vajalikkust ja kasulikkust peab kulude vähendamiseks tõsiselt analüüsima.

Üleliigsed ehk kasutud töökohad tuleb likvideerida või ühendada mõne teise sarnaste funktsioonidega töökohaga. Allesjäänud ametikohtadele oleks tarvilik määrata korralikud palgatingimused.

Nende sammudega väärtustatud ametikohtadele tuleb välja kuulutada avalik konkurss. Siis võime loota, et ametnike töö paraneb ja valitsus ei pea kogu aeg kulude kärpimisele mõtlema.

Bürokraatia on ohtlik nähtus, mis võib meie noorest vabariigist märkamatult kõik elumahlad välja imeda. Kuigi riigibürokraatide täpset arvu pole kahjuks teada, peavad maksumaksjad arvestama, et lisaks lastele ja pensionäridele on neil mitmed ülalpeetavad kaudselt toita ka riigiaparaadis. Bürokraatidel tuleks aga oma tööpostil meeles pidada vana tõde, et asendamatuid inimesi pole olemas.