Universaalne vahend üleüldiseks õnneks

Äripäeva lehitsedes hämmastas mind tohutult artikkel «Sotsiaalmaksu tasumise korras võib tulla muutusi». Tundub, et valitsus ja sotsiaalministeerium on lõpuks leidnud universaalse võimaluse, kuidas Eesti Vabariigis tekitada üleüldine õnn ja õitseng. Lihtsa maksukoormuse ümberjagamise tulemusena suureneb keskmine palk ja tundub, et kõik saavad antud muutustest ainult kasu ning kahjukannatajaid polegi.

Paraku on võimalik välja arvutada, mida sellised muutused töövõtjale, tööandjale ja riigile tähendavad. Mina tegin arvutused 3000kroonist brutopalka aluseks võttes.

Niisiis, töötaja brutopalk on 3000 krooni. Sellelt võetakse tulumaksu (3000--500)?0,26=650 krooni. Töötajale jääb palgast kätte 2350 krooni.

Ettevõte maksab sotsiaalmaksu ning ravikindlustusmaksu 3000?0,33=990 krooni. Kogu palgakulu ettevõtte jaoks on 3990 krooni.

Nüüd toimub muutus sotsiaal- ning ravikindlustusmaksu tasumise korras, millega seoses väheneb ettevõtte maksukoorem ning tekib võimalus tõsta töötajate palka (palga tõstmine ei ole muuseas kohustuslik). Ettevõttel on võimalik maksta brutopalka, mille leiame järgmiselt: brutopalk+0,22?brutopalk=3990, sellest võrrandist järeldub, et brutopalk saab olla 3270 krooni.

Sellelt brutopalgalt maksab töötaja tulumaksu (3270--500)?0,26=720 krooni ning sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu 3270?0,11=360 krooni. Töötajale jääb palgast kätte 3270--720--360=2190 krooni endise 2350 asemel -- see tähendab palgalangust 7%. Hämmastav, kas pole?

Kaotajaks pooleks on seega töötaja. Aga kes saab kasu? Kasu saab riik, kes kogub sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuna endise 990 krooni asemel 1079 krooni -- kasv 8,9%.

Suureneb laekumine üksikisiku tulumaksust -- endise 650 krooni asemel 720 krooni (kasv 10,8%). Ettevõte ei kaota ega võida antud näite puhul midagi. Sotsiaalkindlustusameti juurde loodav maksumaksjate register vajab kindlasti uusi töötajaid, seega väheneb tööpuudus.

Mida eespoolöeldust järeldada? Võimalusi on kolm. Esimene võimalus on see, et on leitud geniaalne võimalus, kuidas ühe näpuliigutusega leida raha pensionäride ja haiglate tarbeks ning ühtlasi suurendada üksikisiku tulumaksust laekuvate tulude arvel nii kohalike omavalitsuste tulusid kui kulusid.

Teine võimalus on see, et sotsiaalmaksu tasumise korras tehtavate muudatuste autoritel ei ole oma tegude tagajärgedest aimugi ning nad lihtsalt ei ole vaevunud igale kooliõpilasele jõukohaseid arvutusi tegema.

Kolmas võimalus on see, et mina olen Äripäeva artiklit või Äripäeva ajakirjanik oma allikat valesti mõistnud. Maksumaksjana loodan ma südamest, et tegemist on kolmanda võimalusega. Hoidku jumal Eesti Vabariiki juhtide eest, kes maksumaksja huvide kaitsmise sildi all maksumaksjat koorima asuvad, või mis veel hullem -- juhtide eest, kes oma tegude tagajärgi ette näha ei suuda.