Lühiuudised

Tartu kartograafiafirma AS Regio korraldas eile GPS (Global Positioning System) seadmete esitluse ja tutvustas Eesti maamõõdufirmadele tänapäevast kaardistamistehnikat, mille abil saaks maareformi Eestis senisest kiiremini läbi viia.

«GPS-tehnoloogia võimaldab mitmeid kordi kiirendada maamõõdutöid ja vähendab riigi raha kulutamist geodeetilise põhivõrgu rajamiseks, milleks praegu kulutatakse keskmiselt 10 mln krooni aastas,» ütles ASi Regio juhataja Teet Jagomägi. AS Regio soetas endale ligi 400 000 krooni maksva GPS- baasjaama ja pakub nüüd kiiret ja täpset maamõõduteenust. Jagomägi sõnul on baasjaam vajalik kõigile, kel tuleb koordinaate määrata täpsusega kuni 30 meetrit.

«See süsteem on huvitav ja ajakohane küll, aga kardan, et meie rahakott esialgu selle teenuse või ka seadmete ostu ei võimalda,» arvas Võru maamõõdubüroo direktor Aivar Atspool.

GPS-programmi algatasid USA kaitsejõud ja selle abil saab satelliitide kaudu määrata koordinaate suvalises maakera punktis täpsusega 1cm--100m. Algselt sõjalisel otstarbel kasutatud seadmed on nüüd teaduse, navigatsiooni, geodeesia, kartograafia, transpordi, päästeteenistuse, kaitseväe jne käsutuses. ÄP

Lõuna-Eesti suurima kontserni AS Estiko üheksa kuu konsolideeritud netokäive oli 153 miljonit ja puhaskasum 5,8 miljonit krooni.

Estiko kasum kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 20,1% ja käive 25,7%.

Estiko prognoosib selle aasta netokäibeks üle 250 miljoni ning kasumiks üle 9 miljoni krooni. BNS

Eesti Panga nõukogu leidis üleeile, et esimese poolaasta majanduskasvu tulemuste põhjal tehtud kaheprotsendilist pessimistlikku majanduskasvu prognoosi võib parandada kolme protsendini.

Eesti Panga nõukogu hinnangul võib majanduskasvu prognoos paraneda juhul, kui tänavu kolmanda kvartali alguses ilmnenud majanduse elavnemine jätkub aasta lõpuni, märkis panga infoosakond. BNS

Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu kinnitas eile RASi Silmet kaheetapilise erastamise teise vooru tingimused.

EEA nõukogu esimees Andres Lipstok ütles eilsel pressikonverentsil, et teise vooru tingimustes on ette nähtud investeeringute programm kolmeks aastaks, kusjuures esimesel aastal peab uus omanik tegema investeeringuid vähemalt 80 miljoni krooni ulatuses rahalise sissemaksena aktsiakapitali.

Erastaja peab esitama ka investeeringugarantiid pangalt või mõnelt muult EEA poolt aktsepteeritavalt äriühingult ning tagama tööhõive 1500 inimesele.

Tingimustes on Lipstoki sõnul ette nähtud ka endise uraanimaagi hoiukoha desaktiviseerimine ning minimaalsete jäätmetega tootmistehnoloogia evitamine.

EEA peadirektor Väino Sarnet ütles, et lähiajal teeb erastamisagentuur valitsusele ettepaneku kustutada Silmeti need maksuvõlad ja viivised, mis on tekkinud enne 1995. aastat. Ettevõtte enda andmeil väheneks Silmeti maksukoormus sel juhul 53 miljoni krooni võrra. BNS

Põltsamaa piimaühistu lõpetas sellel nädalal ajutiselt eesti juustu tootmise ning teeb paari nädala jookusul ettevõtte tootmisruumides põhjaliku remondi, vahetades välja ka osa tootmisseadmeid. Põltsamaa piimaühistu tegevdirektori Taavi Aasa sõnul lähevad ümberkorraldused maksma 600 000 krooni.

Piimaühistu võtab kasutuselt maha juustuvannid ning vahetab need katelde vastu. Lisaks ostetakse uus eelpressimisvann.

Ettevõtte üheksa kuu käive oli 37 miljonit krooni, keskmine makstud piima hind 2,67 krooni liitrilt.

Alates 1991. aastast, kui Põltsamaa piimaühistu eraldus Tartu piimakombinaadist, on ettevõttesse investeeritud üle 10 miljoni krooni.

110 töötajaga piimaühistu ainus toodang on eesti juust. ÄP

Tallinna Piimatööstuse AS laseb paari päeva pärast müüki uue jogurti -- dieetjogurti. ASi Tallinna Piimatööstus turundusdirektori Mait Nilsoni sõnul kuulub praegu Eesti jogurtiturust kolmandik Tallinna piimatööstusele.

Esialgu tuuakse turule kahte sorti dieetjogurteid -- maasika-banaani ning virsiku-aprikoosi-pirni. Prognoositav dieetjogurti müügimaht on 1--2 tonni nädalas.

Uue dieetjogurti tutvustamiseks plaanib AS Tallinna Piimatööstus laialdast reklaamikampaaniat, millele kulutatakse 300 000 krooni.

Nilsoni sõnul on Tallinna piimatööstuse jogurtitest seni kõige müüdavam joogijogurt, mida müüakse neli korda rohkem kui topsijogurteid ning üheksa korda rohkem kui koolijogurtit. Ühes kuus moodustab joogijogurti käive 1,5 miljonit krooni, jogurtitoodangu kogukäive on aga samas ajavahemikus 2,2 miljonit krooni. Tallinna piimatööstuse kogukäibest annavad jogurtid 10%. ÄP