Piirivalveamet ostab kaatri Eesti tehaselt

Berman ei varja oma heameelt, saades teada, et suvel väljakuulutatud konkursi 15 meetri pikkuse jääklassi RV 90 tüüpi piirivalvekaatri ehitaja leidmiseks on võitnud tema firma. «Kahtlemata on see prestiizhi asi, kui firma saab öelda, et ehitab riigile piirivalvelaeva,» räägib Berman. «Tahame maailmale näidata, et Eestis suudetakse peale laevade remontimise neid ka ehitada,» lisab ta.

Kui uskuda Fjodor Bermani vahendatud piirivalveametnike sõnu, oleks Eesti piirivalvel vaja kuni seitse sellist kaatrit. Antud tellimuse õnnestumine looks hea pinnase ka järgnevate tellimuste saamiseks, lausub Berman. Kui riik eelarvest vahendeid leiab, lisab ta.

Konkursil osalenud Tallinna meretehase direktor Enn Orav tunnistab, et konkurendid said magusa tellimuse. Meretehasel on Eestis ainsana varasem sõjalaevade ehitamise kogemus, sest tehas on ehitanud piirivalvelaeva Pikker.

Orav leiab, et Balti laevaremonditehase pakutud veidi üle seitsmemiljonine kaatri ehitusmaksumus on liiga väike. «Tallinn on väike ja meil on teada, mida Balti laevaremonditehases arutatakse,» ütleb Orav salakavalalt.

Ta on kuulnud, et võitja pakkus seitse miljonit krooni laeva ehitusmaksumuseks ainult selleks, et konkurss igal juhul võita.

Hind tõenäoliselt tõuseb, avaldab Orav oma arvamust.

Fjodor Berman ütleb, et kuigi pole veel selge, milline mootor ja millised lisaseadmed kaatrile pannakse, jääb hind siiski seitsme miljoni krooni kanti. Meretehas ehitas poole suurema kaatri umbes 15 miljoni krooniga.

Berman ei varja, et Balti laevaremonditehas saab kaatri ehitusel rakendada tunduvalt kaasaegsemat tehnoloogiat kui meretehas.

Enn Orav on aga veendunud, et meretehasel on kogemuse ja spetsialistide näol oma eelis teiste konkurentide ees.

Piirivalveameti staabiülem Aare Evisalu konstateerib, et piirivalveamet korraldas avaliku vähempakkumise ja konkursi võitis see, kes pakkus kaatri ehitamiseks vastuvõetava hinna.

Evisalu keeldub rohkem kommenteerimast ja võrdlemast konkureerinud pakkumusi. Ta on aga kindel, et sarnase kaatri valmistamine läänes oleks maksma läinud mitu miljonit krooni enam. Lisaks Balti laevaremonditehasele ja meretehasele konkureerisid Eesti piirivalveameti tellimuse pärast üks Soome ja üks Venemaa firma.

Aare Evisalu teab, et kohalikele laevaehitajatele on sõjalaevade ehitamine esmakordne kogemus. Ta ei kommenteeri seetõttu, kas piirivalveamet ei jäänud eelmise laeva ehitanud meretehase tööga rahule, et otsust nende kasuks ei langetatud.

Balti laevaremonditehasega sõlmitud lepingu kohaselt peaks piirivalvekaater veidi rohkem kui seitsme kuu pärast valmis olema. Soomest on piirivalveamet saanud varem abina viis prototüüpi.