Oleg Sõnajala sõnul alustab TV1 oma programmi edastamist Tipp TV kanalil juba täna, kuid uue programmiga tuleb eetrisse veebruari alguses. «Seni häälestame sidet meie katusel asuva saatja ja teletorni saatja vahel,» selgitas Sõnajalg.
Uue kanali kasutuselevõtt võimaldab TV1-l laiendada oma leviulatust seniselt 25 kilomeetrilt 80 kilomeetrini. Olümpia hotelli katusel asuv saatja oli piisav meie ettevalmistavas faasis, kuid kvaliteedilt ja tehnilise külje pealt täiesti ebapiisav täisprogrammiga eetrisse tulekuks, lausus Sõnajalg. Ta möönis, et Tipp TV kanali konkursi võitmine oli TV1-le ellujäämise küsimus.
TV1 sai üle poole aasta kasutuseta seisnud Tipp TV kanali endale jaanuari alguses, konkureerides kaabeltelefirmale STV kuuluva ASiga TV Com.
Seni nõuab TV1 uudistest koosneva programmi tootmine ühes kuus 100 000 krooni.
Täisprogrammiga eetrisse tulek suurendab kulutusi Sõnajala kinnitusel kolm korda. «Ma ei nimetaks seda kahjumiks, vaid investeeringuks, et saada kätte kindel turuosa,» lausus Sõnajalg.
Eesti Sõltumatu Televisiooni aktsiad jagunevad võrdselt Oleg, Andres, Siiri ja Viivi Sõnajala vahel. Oleg Sõnajala kinnitusel rahastab TV1 projekti välispartner, Iirimaal registreeritud investeerimisfirma. «Saime neilt 10 aastaks madala protsendiga laenu,» ütles Sõnajalg.
TV1 käivitamise kuludena nimetas Sõnajalg 20 miljonit krooni. «Saime laenu enam kui aasta tagasi ja oleme vahepealse aja jooksul seda raha Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa börsidel tegutsedes tublisti kasvatanud,» väitis ta.
Telekanal plaanib Sõnajala sõnul kulude-tuludega nulli jõuda selle aasta lõpus. Kogu investeering peaks end tagasi tooma viie aastaga, lisas ta.
Eesti telereklaami turust soovib TV1 Sõnajala ütlusel selle aasta lõpuks haarata kümme protsenti.
Kanal 2 juhatuse esimehe Ilmar Taska sõnul sõltub nii TV1 kui teiste erakanalite edu sellest, kas ETV jätkab oma reklaami müüki allahindlusega või mitte.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.