H. Ibseni «Peer Gynt»
Eesti Draamateatri väikeses saalis
12., 18., 26. veebruaril kell 19
Henrik Ibseni Peer Gynt on romantiline, ent traagiline seikleja, kelle keeruline elukäik jõuab kolme tunni jooksul vaatajani. Noort keevalist Peeri mängib Elmo Nüganen, vana ja elutarka Mikk Mikiver. Ainsana noorukit mõistvat ema kehastab Ita Ever. Roman Baskini lavastuses teevad kaasa ka Ester Pajusoo, Sulev Luik, Carmen Mikiver, Kaie Mihkelson, Martin Veinmann, Jüri Krjukov jpt. «Peer Gynti» on kujundanud Jaak Arro, muusikaline kujundus on Olav Ehalalt. Ibseni teksti on eesti keelde seadnud Marie Under.
Ma ei tea, kas Eestimaal on inimest, kes pole iial kuulnud Peer Gyntist -- pahast poisist, kes tegi peavalu oma «väikesele tigedale armsale memmele».
Erinevatel põlvkondadel on oma Peerid, oma ema Åsed. Erinevad lavastajad ja näitlejad on näinud neid isemoodi, küllap näeb ka iga vaataja.
Eesti Draamateatris 19. jaanuaril esietendunud «Peer Gynt» on leidnud juba nii vaimustunud pooldajaid kui kurje kriitikuid -- aga see on ju teatris alati nii olnud.
Etenduse sisu haaras mind algusest lõpuni. Ehkki tegemist on tuntud teosega, on suur panus selle õnnestumisel ka nn vanal kaardiväel: Ita Ever, Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Mati Klooren jne. Juba üksnes nende osalemine garanteerib õnnestumise. Elmo Nüganeni haarav Peeri esitus pani end kuulama: ta oli minu jaoks tore taasavastus. Mikiver on suurepärane! Värsivorm esialgu häiris, ent hiljem oli väga huvitav: kuidas saab nii suuremahulist sõnumit nappide vahenditega edastada.
Esietendusejärgne krõbe kiirkriitika tegi vist «Peer Gyntile» liiga. Ehk võtab iga etendus tunduvalt erineva ilme: näitlejad on alles otsimisjärgus. Kuigi lavastustervik on ebaühtlane, kohtusin suurepäraste näitlejahetkedega. Mikk Mikiveri vana Peeri puhul mõtlesin, et just praegu tiksuvad ühe parima eesti näitleja elu parimad lavaminutid. Teatrisse minna tasub igal juhul: Nüganeni-- Mikiveri Peeri Gynti, Everi ema Åset ja Kaie Mihkelsoni Rohelist tüdrukut vaatama, eluväärtustele mõtlema.