Majandustarkvara usaldusväärsusest

Olavi Kärsna artiklis öeldakse, et majandusarvestus koosneb kahest osast: algandmete kogumisest ja nende edasisest analüüsist.

Nii see enam-vähem on (kui eeldada, et algandmete kogumise all mõistetakse n-ö operatiivarvestust -- tellimused, ladu, klienditeenindus jms). Edasi kaldus jutt bürokraatia ja konservatiivsuse teemadele.

Olen Olavi Kärsnaga sajaprotsendiliselt nõus, et raamatupidamine on oma olemuselt konservatiivne ja igasugused muudatused raamatupidamisandmetes tuleb rangelt dokumenteerida. Kui firma kasutab oma raamatupidamises tarkvara, mis võimaldab näiteks varem koostatud arveid või raamatupidamiskandeid muuta (ja muutused kajastuvad kohe aruandluses), siis tekib tõsine kahtlus nende andmete auditeeritavuses. Väikefirmas on taoline «parandamine» veel kuidagiviisi kontrollitav, kuid keskmistes ja suurtes firmades põhjustab programmi taoline «vabameelsus» paraja segaduse auditi käigus. Segaduste lahendamine koos audiitoriga on kindlasti kulukam (audiitori tunnihinded on vist kõigile üldiselt teada) kui segaduste vältimine.

Tõsiseltvõetavad maailma majandustarkvarafirmad tuginevad oma edus suuresti just taolisele konservatiivsusele, st selge ja üheselt mõistetav süsteem häälestatakse juurutamise käigus vastavalt kliendi vajadustele ning edaspidised kannete või dokumentide muutmisoperatsioonid on rangelt reglementeeritud.

Samas on siiski oluline vahe vana ja uue põlvkonna töövahendite vahel. Ka kõige rangemaid protseduurireegleid sisaldav programm peab vastama tänapäeva tehnoloogilistele nõuetele ja olema n-ö avatud ning efektiivse kasutajaliidesega. Tehnoloogiliselt konservatiivne programm on surnud programm. DOSi operatsioonisüsteemi jaoks loodud tarkvara on järjest kallim käigus hoida, sest enamikus personaalarvutites on Windows (3.11, Win 95 või NT).

Seega on hetkel parimaks konservatiivseks valikuks 3--4 aastat turul olnud Windows-toode, sest selles on tõenäoliselt likvideeritud esimeste Windowsi versioonide lastehaigused.

Usaldust äratab vähemasti paarist tuhandest ettevõttest koosnev kasutajaskond (rääkides majandustarkvarast jätame kõne alt välja väikefirmadele mõeldud raamatupidamispaketid, mille puhul tekitab usaldust näiteks 100 000 müüdud litsentsi).

Paraku on midagi taolist ette näidata vaid vähestel (selles vallas on hetkel esirinnas USA firmad, mis on Euroopa firmadest tootearenduses ca 1--5 aastat ees).

Juunis Bonnis toimunud Euroopa Liidu riikide infotehnoloogiaalane foorum tõdes koguni USA kahekordselt kiiremat aastast arengutempot IT vallas võrreldes Euroopaga. Soovitan huvilistel hoida silm peal USA majandustarkvarafirmadel, mis Eesti oma huviorbiiti on võtnud.