Tulevikus ei ole võimalik keskenduda vaid senisele kitsale majandusarvestusele. Kaasata tuleb tasakaalustavaid mõõdikuid, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier.
Viimasel ajal räägitakse, et ESG ja kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest minema ning korporatsioonid, aga ka riigid taganevad võetud kliimaneutraalsuse kohustustest.
Jätkusuutlikkusest ja roheinvesteeringutest on saanud investeerimismaailma püsiv osa. Seda kinnitab ka Hanna Silvola ja Tiina Landau äsja eesti keeles ilmunud raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESGga turgu ületades“.
28. novembril 2022 võeti vastu uus ESG akt nimega kestlikkusaruandluse direktiiv, mille eesmärk on tuua Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise äriühingutele senisest lähemale. Kuigi seni on küll palju juttu olnud jätkusuutlikust arengust, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega, on see teema paljude jaoks siiski kaugeks jäänud.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.