Minister õpib

Helistades viimasel ajal inimestele, kes teavad rääkida siseminister Robert Lepiksoni tegemistest, on mulle vastatud: saame kokku, see pole telefonijutt. Telefonitoru krõbinast johtuv kartus, et kõnesid pealt kuulatakse, osutus läinud nädalal tõeks.

Ma ei helistanud sugugi Koit Pikarole, kelle kõnesid pealt kuulati, kellele kuuluva firma kapo läbi otsis ja keda nüüd ebaseaduslikus jälitustegevuses süüdistatakse. Jutt on sellest, et Lepikson on kaitsepolitsei abiga alustanud kättemaksukampaaniat nii nende vastu, kes on talle kui poliitikule ette jäänud, kui ka nende vastu, kes süüdistavad siseministrit võõraste miljonite taskupistmises.

Lepikson kasutab oma positsiooni isiklikuks arveteõienduseks. Esimene märk sellest ilmnes juba suvel, mil Lepikson palus riigiprokurörilt siseministeeriumi blanketil abi tema kui eraisiku vastu esitatud süüdistuste tõrjumises.

Lepikson on hea õppimisvõimega. Lisaks sellele, et ta on üle võtnud oma poliitilise vastase Edgar Savisaare meetodid, on ta neid tublisti edasi arendanud ning pöö-ranud enda heaks töötama kapo võimsa jälitusaparaadi.

Kaitsepolitsei pole unustanud ei Pikarod, oma alalist rivaali võitluses allilmaga, ega ka Savisaart, kelle vastu pööratud süüdistus riigiprokuröri kõhkluste tõttu liiva jooksis. Seda teades pole midagi lihtsamat kui anda kapole fiktiivne ajend--minu kodumaja jälgitakse salaja -- ning pöörata kapo enda huvides tegutsema.

Kaitsepolitsei esimene avaldus näitas, et niisugusel mõttekäigul on tõepõhi all. Miks muidu paisati avalikkusele tühisõnum, et Pikaro firma ruumidest avastati Lepiksoni kohta avatud toimik. Otsi ikka endale sõpru vaenlaste hulgast, siis sa oled suuremeelne ja võitmatu. Lepikson on asunud seda «Viimsest reliikviast» pärit tõdemust ellu viima.