The Economist: Balti valuutad pole ohus

Oktoobris hoiatas The Economist, et Balti riikide valuutad võivad sattuda surve alla, misjärel spekulandid proovisidki jõudu Eesti krooni, Läti lati ja Leedu liti kallal.

BEE hinnangul majandusajakiri ei eksinud, kui tõi välja Balti riikide majanduse nõrkused -- suure jooksevkonto defitsiidi, rahamassi suurenemise pangalaenude järsu kasvu mõjul ning nende ülehinnatuse valuutade suhtes, millega nad on seotud.

Samas on risk oluliselt väiksem, kui esialgu võib paista. Ka turud näivad jagavat seisukohta, et börsikriisi põhjus on üleüldine möll maailma väärtpaberiturgudel, mitte rünnakud valuutadele.

Balti riikide valitsused reageerisid kriisile kiiresti, kinnitades oma kindlameelsust senise kursi hoidmisel. Ka Vilnius on loobunud valuutakomitee süsteemi kiire kaotamise ideest, mistõttu spekulantidel on raske Balti riikide valuutakursse alla tõmmata.

Balti riigid on ka kõige rangema eelarvedistsipliiniga riigid Ida- ja Kesk-Euroopas. Eestis ja Lätis on eelarve tasakaalus. Leedu on lubanud eelarvedefitsiiti järgmisel aastal kärpida 1,6 protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

Ka on kõigis kolmes riigis suured valuutareservid, mis võimaldab spekulatiivseid rünnakuid tõrjuda.

Masinate ja seadmete suur osatähtsus impordis näitab, et suur osa jooksevkonto defitsiidist läheb tegelikult tööstuse uuendamiseks, mis peaks tulevikus konkurentsivõimet suurendama. Positiivne on ka otseste välisinvesteeringute suur osakaal ja majanduskasvu algus Venemaal.

Balti riigid ei ole devalveerimise eest küll kaitstud, kuid samas ei ole see oht BEE hinnangul kuigi suur. BNS