Millal naastudega, millal naastudeta talverehv?

Tänavune talv on esimene, kus ilma spetsiaalse talverehvita sõita ei tohi. Talverehve on kahesuguseid -- naastudega ja naastudeta. Omad plussid on nii ühel kui teisel.

See, milline tüüp valida, sõltub suurel määral kasutaja subjektiivsetest eelistustest. Naast sisendab paljudel juhtudel kindlust ja praegu ongi enamnõutud naastrehvid. Tundub, et inimeste jaoks assotsieerubki mõiste talverehv eelkõige naastrehviga -- lamellrehve praktiliselt ei küsita.

Kuna aga enamasti sõidetakse ka talvel peamiselt lumest puhtal asfaldil, ei tohiks ära põlata ka lamellrehve. Tihti on rehvivalikul tegu puhtpsühholoogiliste kaalutlustega -- nael krõbiseb, järelikult võin sõites julge olla!

Kiilasjääl peab naastrehv paremini

Kuna ühe naastu haardepind on ümmarguselt vaid 1 mm² ja korraga on neljal rattal teepinnaga kontaktis keskmiselt 8 naastu, siis peab 1,5 t kaaluvat autot teel hoidma vaid 32 mm² suurune pind! Seega paneb teele jäämise (või mitte jäämise) paika eelkõige siiski mitte naastude olemasolu või nende puudumine, vaid hoopis see, mis otsused tehakse rooli ja istme vahel.

Naastrehviga auto teelpüsivus ongi seetõttu kindlasti parem väikesel kiirusel kiilasjääl sõites. Suurematel kiirustel põhimõtteliselt enam vahet ei ole, sest siis osutub määravaks juba auto mass, mitte naastu olemasolu.

Lamellrehvi eeliseks on see, et ta on vaikne. Vähene müra saavutatakse mustri omapära ja pehmema seguga. Samuti on lamellrehvid sama mõõtu naastrehvidest reeglina odavamad (nt 13- või 14-tolliste Dunlopi talverehvide puhul on vahe umbes 200 krooni). Naastrehvi teeb lamellrehvist kallimaks lisatöö -- naelad ise ja naelutamine. Lamellrehvi võib vormist välja võttes kohe müüki panna.

Miks suvekumm talvel ei sobi?

Suvekumm talvel sõitmiseks ei sobi. Kui vaadata selle mustrit, siis näeme, et talvemuster on liigendatud lamellidega, suvekumm mitte. Libedal teel töötab veesoontega suvekumm seetõttu sõna otseses mõttes suusana.