Lõhmus kinnitas, et rahandussektoris kehtivad nõuded jäävad püsima ja võivad veelgi karmistuda. Varem on keskpanga juhid pidanud võimalikuks pankade praegust 10protsendilist kapitali adekvaatsuse nõuet tõsta 12ni.
Lõhmuse ütlusel viitavad eelmise aasta ohtude taaselustumisele kapitaliturgude olukorra paranemine, intresside langus, nõudluse püsimine ja jätkuv ülepaisutatud optimism majanduse arengu suhtes. Ta lisas, et välisturgude usaldus meie suhtes ei ole lõplikult taastunud, mis praktikas tähendab välislaenude lühemaid tähtaegu ja suuremat likviidsusriski. Samuti ei anna finantssektori sisesed muutused tunnistust olulisest tugevnemisest eelmise aastaga võrreldes. See tähendab, et eelmise aastaga võrreldes valitseb lisaoht, et liiga kiire areng toimub veelgi ebakindlamal finantseerimisalusel.
Lühiajalised intressid on tänaseks langenud eelmise aasta oktoobrikuu alguse tasemele ja aktsiahinnad on saavutanud enne eelmist suve olnud hinnataseme.
Lõhmuse sõnul annavad Ühispanga GDRide üheksakordselt ülemärgitud emissioon ja välispankade esindajate kinnitused Eesti riskilimiitide suurendamisest tunnistust väliskapitali sissevoolu taashoogustumisest ja pankade likviidsuspiirangute vähenemisest.
Keskpanga hinnangul on küsitav, kas viiekuuline pehme tagasilöök laenuturul on turuosalistele olnud piisav õppetund veenmaks, et eelmise aasta areng ei toimunud tervetel alustel ja sisaldas endas liigseid riske.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.