ETK nõukogu esimehe Tõnu Uibopuu sõnul erineb eile vastuvõetud arengukava eelmisest selle poolest, et ettevõte näeb nüüd olulisena investeeringuid ka maapiirkondadesse. «Tallinna kaubandusvõrk peab tootma tulu, mis paigutatakse maale,» ütles Uibopuu. Eelmise juhatuse koostatud arengukavas oli põhirõhk kaubanduse arendamisel suuremates linnades, investeerimist maale peeti teisejärguliseks.
Uibopuu sõnul pole nõukogu juhatusele eelarve esitamiseks mingit tähtaega andnud. «Lähema kuu aja jooksul loodame eelarve siiski kinnitada,» lisas ta.
ETK juhatuse esimehe Jaan Koppeli sõnul koostab juhatus eelarve nii kiiresti kui võimalik. Küsimusele, mida tähendab ETK-suurusele ettevõttele eelarve puudumine, vastas Koppel, et kuna ettevõte jätkab praegu eelmise aasta eelarve piires, ei tähenda selle aasta eelarve puudumine midagi. «Mina küll eelarve puudumises mingit häireolukorda ei näe,» ütles ta.
ETK endise juhatuse liikme Danel Tuusise sõnul on tõenäoline, et ETK selleks aastaks eelarvet ei koostagi, vaid elab eelmise aasta eelarve järgi. «Tütarettevõtetele kinnitasime volitusi ületades eelarved, kuid tervikuna ETKst kui kontsernist nägemust pole,» rääkis Tuusis.
ASi Tallegg peadirektori Ants Käsperi sõnul võib ETK süsteem sellise olukorra jätkudes lagunema hakata. Nende praegust seisu, kus pole vastu võetud selle aasta eelarvet, võib võrrelda olukorraga, kui autojuht sõidab sihtpunkti teadmata, kõneles Käsper.
ASi Rema 1000 Eesti tegevdirektori Guido Pärnitsa sõnul võib ETK tegevus kaugemas perspektiivis eelarveta töötamise tõttu kannatada. «Kui ettevõttes sisepingeid pole, ei tähenda eelarve puudumine midagi,» ütles Pärnits. «ETKs on aga juba pikemat aega pingeline.»
ETK eelmine juhatus astus tagasi kahe kuu eest, kui nõukogu ei kinnitanud kolmandat korda ettevõtte selle aasta eelarvet ja arengukava. Samal põhjusel lahkusid ETKst ja tema tütarettevõtetest mitmed tippjuhid.
Näiteks läksid ETKst ära Maksimarketi juhid, ETK Hulgi peadirektor Peeter Raudsepp ning ETK investeeringute juhtimise osakonna juhataja Peeter Puskai. Kõik lahkunud töötajad tõid põhjuseks, et ettevõtte omanikega pole võimalik koostööd teha.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.