Eesti majandus -- mõranenud ime

Eesti asub praegu ristteel: ta võib elustada tööstuse ning saada osaks Euroopast või jääda jõukate naabrite odavaks koostebaasiks, kirjutab Michael Kapoor artiklis «Mõranenud ime».

Eesti firmade toodetud lisaväärtusega ei ostaks kausitäit suppigi, kirjutab BCE. Mullune kümneprotsendiline majanduskasv saavutati peamiselt ekspordi arvel, kusjuures selles sektoris domineerivad vähimat ajumahtu nõudvad allhanketööd lääne firmadele, tooraine ja transiitkaubandus.

Kui Eesti oma tööstusbaasi kiiresti ei arenda, on tema saatuseks jätkuv vaesus, kirjutab BCE.

Eesti ettevõtted on arengu rahastamiseks liiga väikesed ja nõrgad. Väliskapitalita on Eesti firmadel raske pinnale jääda, kuid BCE väitel ei paku Eesti, kus «otsesed välisinvesteeringud on pärast massierastamise lõppu kokku kuivanud», välisinvestoritele maksu- ja investeerimissoodustusi. Majandusminister Jaak Leimanni sõnul oleks see kohalike firmade suhtes ebaaus.

Ka seni edukate Eesti firmade tulevik ei ole pilvitu, leiab BCE. Eesti-suurune riik ei saa toetada äärmiselt konkurentsitihedal rahvusvahelisel autoosade turul tegutsevaid firmasid, märkis BCE Normale viidates. Maailma turvavööde turg on jagatud kolme suure firma vahel ning varem või hiljem lööb mõni suurem konkurent Norma kliendid üle, märgib BCE.

Liberaalset majanduspoliitikat selle ideoloogiliselt puhtal kujul ei saa Eesti endale lubada, kirjutab BCE.

Eesti poliitikud armastavad riigi edule viidates tuua näiteks Eestis mobiiltelefone koostava Elcoteqi. «Ka ahv saaks selle tööga hakkama,» tsiteerib väljaanne ühe analüütiku sõnu. BNS