Riik ravib euroteadmatust

57% eestimaalastest ei oska Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele kuskilt vastust otsida, näitavad viimased uuringud.

Novembri algusest aitavad euroteadmisi jagada kuus rahvusraamatukogus tegutsevat Euroopa Liidu informatsioonikeskuse neidu.

Küsida võib kõike, mis Euroopa Liidu teemal vastust vajab, selgitab euroinfo telefoni projektijuht Külli Kask. Helistada ei saa vaid mobiiltelefonilt ja välismaalt.

Euroinfo telefoni käivitamine maksab tänavu maksumaksjale 159 000 krooni.

Esialgu on tegu vaid pilootprojektiga, telefon vastab vaid argipäeviti kella 10--14ni. Ülejäänud ajal võib küsimused ja kontaktandmed jätta automaatvastajale.

Telefonist on teadlikud vaid riigikogu töötajad, maakondlikud teabekeskused, sihtasutuste ja büroode töötajad. Täie vungiga peaks Kase sõnul euroinfo telefon tööle hakkama alles järgmise aasta mais, mil seda reklaamitakse ka tavainimestele.

Senised paarkümmend kõnet on sisaldanud väga spetsiifilisi küsimusi -- milline on Euroopa Liidu liikmesmaade kohalike omavalitsuste töötajate keskmine palk või kui palju me järgmisel aastal Euroopa Liidu käest abirahasid saame.

Kõikidest küsimustest teevad tüdrukud endale andmebaasi, et korduma hakkavatele probleemidele kiiremini vastus leida. Raskematele küsimustele vastamiseks võivad nad võtta kuni 48 tundi aega. «Tahame olla veendunud vastuse kvaliteedis, toetume alati kindlatele allikatele, mitte ei räägi ainult spontaanselt oma peast,» selgitab Kask.

Tuntud euroskeptik Kalle Kulbok ei usu, et infotelefonilt inimene korralikku informatsiooni saab. Oma arvamuses toetub ta kogemustele kohalike omavalitsuste teabekeskuste töötajatega, kes seminaride ajal ei osanud ka lihtsatele küsimustele vastata.

Kulboki sõnul on tavaliselt suur probleem ka informatsiooni neutraalsus. «On olemas teatud propaganda informatsioon ja dogmaatilised laused, mida osatakse ka une pealt ette vuristada, kuid kui küsida, mida Eesti riik Euroopa Liiduga ühinedes kaotab ja ära andma peab, jäädakse vastus võlgu,» lausub ta.

Kulbok nendib, et enamikus maades, kus riik toetab ka Euroliidu vastast liikumist, jäävad need summad europropagandale eraldatavatele rahasummadele kuni viis korda alla. Eestis ei ole aga skeptikutele sentigi eraldatud.

«Skeptikute interneti kodulehekülge pole ei riik ega ükski astutus toetanud. Seminaridele ja kohtumistele, kuhu mind kutsutakse, pean oma raha eest sõitma,» räägib ta, «samas kui teised sõidavad komandeeringutasudest ringi ja teevad seda eraldi palga eest.»

«Meie ei ole tulihingelised pooldajad ega ka eitava suhtumisega töötajad,» kommenteerib Külli Kask küsimust, mis meelsusega eurotelefonil vastavad tüdrukud ise on. Kask lisab, et ka oma vastustes on neil kohustus olla neutraalne, mistõttu allikmaterjalidena kasutatakse ka euroskeptikute koduleheküljel leiduvat materjali.

Äripäeva esitas eile eurotelefonile kolm küsimust -- kes on Romano Prodi, millal tuleb Eestis Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus ning kui palju sai Eesti sel aastal Euroopa Liidu abiprogrammidest raha.

Tunni pärast sai ammendava vastuse esimesele, osalise vastuse teisele ja vastuseta jäi kolmas küsimus.