• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 20.12.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Liit vähendas Soome ettevõtja paberitööd

Viis aastat tagasi pidi väikefirma H. Vesala OY tegevdirektor Mikko Vesala täitma arvukalt pabereid iga välissaadetise puhul. Pärast Soome liitumist Euroopa Liiduga on bürokraatia vähenenud miinimumini.
Mõõtme- ja testimisseadmeid tootva perefirma juht Mikko Vesala ütleb, et enne Euroopa Liiduga liitumist kulus üsna palju aega tollideklaratsioonide ja teistegi dokumentide peale, mida tuli ekspordi puhul täita. Pärast seda, kui Soome liitus Euroopa Liiduga, muutus kauba saatmine teistesse ELi riikidesse väga lihtsaks. «Nüüd on see nagu riigisiseste saadetiste puhul,» kirjeldab ta.
Bürokraatiast on järgi jäänud vaid kaks Euroopa Liidu müügiaruannet: ühte tuleb täita iga kuu ja teist neli korda aastas. «Pärast mõningast kogemust ei valmista see aga mitte mingit raskust,» nendib Mikko Vesala.
Euroopa Liidu eelis on Vesala jaoks seegi, et kui kliendid saadavad teeninduse eesmärgil Soome tooteid tagasi, on neid saadetisi väga lihtne käsitleda ELi piires. Kuid kui saadetis tuleb näiteks Norrast, mis ei ole ELi liige, tuleb taas täita palju dokumente.
«Arvan, et Euroopa Liit ei ole meie eksporti suurt mõjutanud, on vaid teinud müügi ja ostu pisut lihtsamaks. Meie äris ei ole see mõjutanud lõpphinda ega ka ekspordi kogust,» arutleb Mikko Vesala.
Euroopa Liidul on direktiivid kõikvõimalike valdkondade jaoks. Elektroonikatööstuses tähendab see, et kõigil toodetel peavad olema täidetud teatud elektrinõuded. «See tegi meile palju tööd, kuid teisalt neid reegleid järgides märkasime, et meie toodete kvaliteet paranes,» on firmajuht rahul. H. Vesala OY ekspordib oma tooteid Skandinaaviasse ja Balti riikidesse ning pisut ka Venemaale ja Poolasse. 8 mln kroonisest aastakäibest moodustab eksport ligi 55%.
Toiduaineid tootva väikefirma Halva OY turundusdirektor Esa Harkonsalo nendib, et Euroopa Liit on toonud vaid positiivset: «Paljud meie klientide kulud on vähenenud ja seega on meie tooted konkurentsivõimelisemad.» Samas ei ole aga Halva OY ekspordimaht viimaste aastatega märgatavalt suurenenud.
Novomedia OY üks omanikest Kimmo Kallonen leiab, et Euroopa Liit on eelkõige mõjutanud investeeringuid, sest ELi liikmena on Soome turvalisem riik, kuhu investeerida. Investeeringute statistikat vaadates on näha, et reaalinvesteeringud ettevõttesse ei ole märkimisväärselt suurenenud, samas aga on hüppeliselt kasvanud välisinvestorite osakaal börsiettevõtetes. Pekka Tsupari Soome tööstuse keskliidust TT ütleb, et välisinvestoritele kuulus 90ndate alguses 10%, nüüd aga 64%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele