Mitteresidentfirma residentsus tekitab probleeme

Ärimeestel tuleks vältida olukorda, kus mitteresidendil tekib Eestis ?mitteametlik filiaal? oma volitatud esindaja kaudu. Tema kohustused, sealhulgas maksude maksmisel ja aruannete esitamisel, on samad, mis registreeritud filiaalil.

Sellise olukorra tekkimist tuleks vältida, sest piir püsiva tegevuskoha tegevuse ja emafirma tegevuse vahel võib kujuneda väga häguseks. Kui filiaalil on omaette pangaarve, siis pole selle alusel ka bilansi koostamine ning maksude maksmine keerukas. Kõik käib analoogselt kohaliku firmaga.

Kui aga välisfirmal on Eestis üks pangaarve, mille kaudu käivad samaaegselt nii püsiva tegevuskoha maksed kui ka firma muud ülekanded, siis on peaaegu võimatu sellel arvel toimunud raha liikumisi ?sisemisteks? ja ?välimisteks? lahku lüüa. Kui välisfirmast tuleb keegi Eestisse ja üürib auto, tasudes Eestis olevalt pangaarvelt, siis juhul, kui lugeda see püsiva tegevuskoha kulutuseks, tuleks Eestis erisoodustusmaksu maksta. Kui see on välisfirma kulutus, siis asi muidugi Eestisse ei puutu.

Kõige hullem on olukord, kui püsiv tegevuskoht tekib oma esindaja kaudu tõelisel (maksualusel) välisfirmal. Siis on väga suur võimalus saada samaaegselt maksustatud nii Eestis kui ka kodumaal.

Kuidas määratleda mõistet ?kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb mitteresidendi nimel tehinguid? nii, et tekiks püsiv tegevuskoht?

Kõige raskem on sõnaga ?tehing?. Tsiviilõiguse kohaselt on tehing füüsilise või juriidilise isiku õiguspärane tegu, mille eesmärgiks on tekitada, muuta või lõpetada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks.

Seega tekib püsiv tegevuskoht ilmselt mitme lepingu Eestis allakirjutamisel volituse alusel. Muid võimalusi justkui ei oleks, kuna ainult lepingu sõlmimine saab muuta või tekitada õigusi või kohustusi. Järgnevalt paar näidet.

Pole öeldud, kas see esindaja peab ka ise resident olema. Oletame, et kahe suure Venemaa ja Saksamaa firma esindajatel on kombeks paar korda aastas lepingute sõlmimiseks Tallinnas kohtuda. Ei näe uues seaduses võimalust, kuidas vältida nende tehingute pealt Eestis maksude maksmist ja aruannete esitamist.

Paaris hiljuti ilmunud artiklis avaldati arvamust, et ka pangaülekande tegemine on tehing. Soovitati nendel, kes juhivad mõnes Eesti pangas volituse alusel avatud välisfirma arvet, see ühe ülekandega tühjendada ning saata mõnda välispanka. On olemas küll sõna ?pangatehing?, kuid pangale maksekorralduse andmist ei saa tsiviilõiguslikult kuidagi tehinguks lugeda.

Samal arvamusel, et Eestist pangaülekande tegemine pole kohapealne tehing, olid ka mitmed maksuameti ja rahandusministeeriumi juhtivad töötajad, kellelt ma selles küsimuses nõu küsisin. Sama loogika alusel ei saa tehinguks lugeda ilmselt ka näiteks välisfirma volituse alusel tollilaos kaupade liikumise jälgimist ja ümberadresseerimist.

Praktikas kasutatakse offshore-firmasid koos nominaaldirektori teenusega. Nende ?tööülesannete? hulka kuulub ka lepingute allakirjutamine. Kuna aga nominaaldirektorid pole Eesti residendid ega kirjuta ka siin lepinguid alla, siis offshore-firmadel üldjuhul Eestis püsivat tegevuskohta ei teki.

Tänu uue tulumaksuseaduse suurele mahule ning keerukale sõnastusele on paljudel ärimeestel tekkinud küsimus: kuidas on võimalik offshore-firmadega edasi toimida, ilma et maksuametiga pahandusi tekiks. Vastus on lühidalt kokku võetav järgnevalt.

- Pole soovitav kasutada ?musta nimekirja? maade firmasid. Erandina on see võimalik ettemaksuta kaubanduslikuks vahendustegevuseks.

- Ei tasu esineda ise firma omaniku ega direktorina.

- Mitte kirjutada ise offshore-firma nimel lepinguid alla.

- Kaheldavatel juhtudel küsida nõu konsultantidelt või maksuametilt.