Väljaminekud ettevõtte asutamiseks

Alates käesolevast aastast rakendub uus Rahvusvaheline Raamatupidamise Standard IAS 38, mis käsitleb imma-

teriaalse põhivara kapitaliseerimist ja kajastamist aruannetes.

IAS 38 on esimene IASi standard, mis kehtestab reeglid kõikide immateriaalse põhivara liikide kajastamiseks, asendades IAS 9, mis käsitles ainult uurimis- ja arenguväljaminekuid.

Immateriaalseks põhivaraks loetakse füüsilise objektita mitte-monetaarset vara, mida ettevõte kasutab tootmisprotsessis, teistele rentimiseks või administratiivsetel eesmärkidel.

Immateriaalse põhivara bilansikõlbulikkuse üle otsustades tuleks silmas pidada eelkõige järgmisi põhikriteeriumeid, mis peaksid olema kõik täidetud, et immateriaalset vara kapitaliseerida:

- ettevõte on võimeline kontrollima immateriaalse vara kasutamist (näiteks ettevõttes töötavate tippspetsialistide ?ajupotentsiaal? ei vasta sellele kriteeriumile, mistõttu seda ei ole võimalik ka kapitaliseerida);

- on tõenäoline, et ettevõte saab sellest varast tulevikus tulu või hoiab kokku kulusid (ettevõte peab olema võimeline hindama varast saadavat tulu);

- immateriaalse vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav.

Immateriaalsed põhivarad on näiteks arvuti tarkvara, patendid, litsentsid, impordi- ja ekspordikvoodid, kaubamärgid, arenguväljaminekud ja firmaväärtus (firmaväärtuse arvestust käsitletakse eraldi standardis IAS 22).

Eesti raamatupidamise seadus (ERS) lubab peale eelnimetatute kapitaliseerida ka asutamisväljaminekuid (nende jaoks on bilansis ette nähtud eraldi rida).

Asutamisväljaminekud on majandusüksuse asutamisega seotud kulud, näiteks riigilõivud ja juristidele makstud tasud.

IAS 38 keelab asutamisväljaminekute kapitaliseerimise, kuna nende väljaminekute puhul ei ole piisavalt täidetud immateriaalse põhivara kapitaliseerimise kriteeriumid.

Soovitan ettevõtetel, kes soovivad oma aruannetes järgida rahvusvahelist head tava, asutamisväljaminekuid mitte kapitaliseerida, vaid kanda need kulusse nende toimumise hetkel.

IAS 38 käsitleb põhjalikult uurimis- ja arenguväljaminekute kajastamist. Uurimisväljaminekuteks nimetatakse teaduslikke uuringuid, turu-uuringuid ja muid sarnaseid kulusid, mis on seotud uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamisega.

Uurimisväljaminekud kantakse kulusse nende toimumise hetkel.

Arenguväljaminekuteks loetakse uute konkreetsete toodete ja teenuste väljatöötamisega, kujundamisega, katsetustega jne seotud kulud. Arenguväljaminekuid võidakse teatud tingimustel kapitaliseerida.

Seega, kui uurimisfaasis tegeletakse võimalike alternatiivide otsimise, uurimise ja valikuga, siis arengufaasis toimub töö juba konkreetselt välja valitud uute projektide elluviimisega, mille jaoks on koostatud eelarve ja võetud vastu põhimõtteline otsus nad lõpule viia.

Arenguväljaminekute kapitaliseerimiseks peab ettevõte olema muu hulgas võimeline demonstreerima, et tal on tehnilised ja finantsilised võimalused projekti elluviimiseks ning et ta suudab hinnata varast tulevikus tekkivat tulu (või kulude kokkuhoidu).

Juhul kui uurimisfaasi ei ole võimalik eristada arengufaasist, tuleb kõiki antud projektiga seotud kulusid lugeda uurimisväljaminekuteks ning kanda kuludesse nende toimumise hetkel.

Juhul kui hiljem selgub, et osa kuludest siiski vastas kapitaliseerimise kriteeriumitele, ei tohi neid tagantjärele kuludest välja tõsta ega kapitaliseerida.

Ettevõttesiseselt arendatud immateriaalse põhivara soetusmaksumuses võib kapitaliseerida sarnaseid väljaminekuid nagu materiaalse põhivara või varudegi puhul (kasutatud materjalid ja teenused; väljatöötamisega seotud inimeste palk; vajadusel proportsionaalne osa ruumide amortisatsioonist, rendikuludest jne).

Kui vastavalt ERSile tuleb immateriaalseid varasid üldjuhul amortiseerida kuni viie aasta jooksul, siis IAS 38 käsib neid amortiseerida kasuliku eluea jooksul, mis üldreeglina ei tohiks olla pikem kui 20 aastat, kuid võib erandjuhtudel ulatuda ka üle 20 aasta (näiteks litsents kestvusega 30 aastat). Juhul kui ettevõte amortiseerib mõnda immateriaalset vara pikema perioodi jooksul kui 20 aastat, tuleb igal bilansipäeval viia läbi selle vara väärtuse test ja vara vajadusel alla hinnata.

Kui materiaalse põhivara amortiseerimiseks on lubatud mitmesugused meetodid, siis immateriaalset vara tuleb üldjuhul amortiseerida lineaarset meetodit kasutades.