Greg Scotti ja Mercuri õigusi rikuti

Greg Scottiga ei olnud pakkuja, Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituut (IIR), midagi kooskõlastanud.

Kuna autorite hulgas oli märgitud ka Mercuri International, uuris Greg Mathers kolleegidelt, kas nemad on lubanud teha kaastööd IIRi pakutavale ?Turundusauditi käsiraamatule?. Ka Mercuri polnud asjast kuulnudki.

IIR saatis telefonimüügifirma Müügimeistrid abiga firmadesse pakkumisi.

Otseturunduse omapära on selles, et see on konkurentide eest varjatud. Kui kannatanu siiski avastab õigusrikkumise, rahuldub ta sageli sellega, et konkurent lõpetab ebaseadusliku tegevuse.

Rääkisin nii Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudiga kui ka telefonimüügifirmaga Müügimeistrid. Kummaline on see, et mõlemad süüdistasid teineteist ega võtnud autorite mainimist omaks.

Mida järgmisena ette võtan, ei ole veel otsustanud.

Müügimeistrite ASi telefonimüüjad testisid Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudi (IIR) tellimisel 15. mail ja pool päeva 16. mail potentsiaalsete klientide huvi võimaliku uue toote, turunduse auditi käsiraamatu vastu. Lisaks käsiraamatu sisututvustusele olid ära toodud ka võimalikud ettevõtted, mis käsiraamatu koostamisel oleksid võinud osaleda autoritena, sh Mercuri International ja Greg Scott OÜ.

Kahe päeva jooksul jõudsid Müügimeistrid läbi helistada 161 ettevõtet, millest ainult 1 oli sellisel teemal ja selliste autoritega käsiraamatut valmis tellima ning testimine peatati. Testi tulemusena loobus IIR selle projekti alustamisest, kuna potentsiaalsete tellijate huvi käsiraamatu vastu oli ebapiisav.

Esitatud juhtumi puhul tuleb kaaluda reklaami, kaubamärgi- ja konkurentsiseaduse sätete rakendamist. Reklaami-ja konkurentsiseadus keelustavad eksitava teabe levitamise. Kaubamärgiseadus keelustab kaubamärgi kasutamise ilma selle valdaja loata.

Kaubamärgi ebaseadusliku kasutamise eest näeb kaubamärgiseadus ette tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutuse. Eesti praktikas on seni peamiselt rakendatud haldusvastutust (nt piraattoodetega kauplemise eest rahatrahvi määramine ja piraatkauba erikonfiskeerimine).

Arvestades praegu käimasolevat kampaaniat intellektuaalse omandi, sealhulgas kaubamärk, piraatluse vastu, suureneb lähiajal ilmselt ka kriminaalasjade arv selles valdkonnas.

Tsiviilasjade esilekerkimist takistab eelkõige Eesti turu väiksus, mistõttu kahjunõuded kipuvad jääma tagasihoidlikeks ning nende ajamine on liiga kulukas.

Kui kaubamärgiõiguse rikkumise korral tekib varaline kahju, võib kaubamärgi valdaja nõuda kahjude haldusõigusrikkumiste kui ka kuritegude tagajärjel kohtult kahju välja mõistmist.

Probleeme võib tekkida kahjusumma arvutamisega, sest lõpuni väljakujunenud praktika selles küsimuses puudub.