Koolitusturg muutub

Eesti täienduskoolituse hetkeseisu hinnates võib tõdeda koolituspakkumiste ja tegijate paljusust. Reklaambuklettide hulgas, mida vähegi suurema ettevõtte juht enda töölaualt leiab, on koolitusprogrammide tutvustustel kindlasti oluline osa.

Kas pakkumiste suur arv tähendab kliendile alati piisavat valikuvõimalust? Jah, kui koolituspakkumised lähtuvad klientide erinevatest vajadustest ja arvestavad ettevõtete probleemide ning arengusuundade erinevusi. Ei, kui koolitusfirmad püüavad matkida üksteise hästimüüvaid koolitusprogramme.

Viimase aasta tunnusjooneks koolitusturul on näiteks ?suure saali? ettevõtmiste buum. Kindlasti on juhte, kes vajavad ühele konverentsipäevale kontsentreeritud kontakte kolleegidega ja kiirülevaadet uue majanduse või Eesti ärikeskkonna arengusuundadest.

Enesepettus oleks siiski arvata, et prominentsete esinejate 20?40minutistest lühiettekannetest kuuldud nägemused saaksid asendada süsteemset strateegiakoolitust või turundusjuhi pädevusprogrammi.

Arenenud koolitusturgudel on foorumid ja konverentsid omaette tooterühm, mis avab osavõtjatele uusi vaatenurki. Ideede maandamiseks, süsteemi panekuks ja tegevusprogrammi väljatöötamiseks on vaja eriilmelisi koolitustooteid.

Ka ?gurude? väärtustamine põhimõttel ?mida kaugemalt esineja on, seda kuulsam? on lastehaigus, mis ajapikku taandub.

Juhtimisguru õpetuse ületähtsustamisele on heaks vastumürgiks akadeemilise taustteabe omamine.

Magistrikraadiga tegevjuhti ei ole enam lihtne ühe juhtimisprohveti jüngriks muuta. Tal on parem ülevaade rahvusvahelist tähelepanu väärivate juhtimiskontseptsioonide autorite ja populariseerijate pikast reast.

Usun, et Eesti koolitusturu edasine areng toimub strateegiliste liituda kaudu, mis koondavad kriitilise massi oskusteavet, et rahvusvahelist juhtimiskogemust paremini Eesti ettevõtete arenguvajadustele kohandada.