Juhtidel napib turunduse jaoks aega

Turundustegevuse kavandamine omab ettevõtete jaoks järjest olulisemat tähtsust.

Nõo Lihatööstuse juhatuse esimehe Toomas Kruustüki sõnul on ettevõtte juhtkond koostanud järgnevateks aastateks turundusplaani. Seni oli Nõo Lihatööstuse turundustegevus kaootiline, firma sai niimoodi hakkama ja ilmselt oleks võinud mõnda aega veel vanaviisi edasi minna, leiab Kruustük. ?Kuid turg sundis meid kokku võtma, arvame, et järgnevad aastad tulevad küllaltki rasked ja on hea, kui oleme turunduse planeerimise vallas esirinnas,? rääkis Kruustük.

Tartu Ülikooli turunduse korralise professori Mait Miljani hinnangul arvestavad Eesti ettevõtjad küll turunduspõhimõtetega, kuid tihtipeale jääb puudu just pikaajalisest strateegilisest planeerimisest.

?Puudub terviklik lähenemine turundusküsimustele ja turundusega tegeletakse kaootiliselt,? lausus Miljan.

Turundusprofessori hinnangul võib Eestis kahe käe sõrmedel kokku lugeda ettevõtteid, kes vaatavad turundusküsimustes ka tulevikku. Näiteks tõi ta Tartu Õlletehase, Klementi ja Baltika.

Hansapanga äripanganduse divisjoni direktori Alo Lillepea sõnul on meeldiv tõdeda, et panka toodavate äriplaanide hulgas leidub järjest enam ka korralikke turundusplaane.

?Hea on see, et ei püüta näidata ainult reklaamieelarve suurust, vaid püütakse näidata konkreetseid lahendusi turundusküsimustele,? lausus Lillepea.

Korraliku turundusplaani olemasolu on eelduseks ka pangast laenu saamisel.

Mait Miljani hinnangul tegelevad suuremad ettevõtted turundusega rohkem, sest neil on võimalust palgata selleks spetsiaalne inimene. Kui juht peab turundusele pühenduma üldjuhtimise kõrvalt, jääb tal selleks vähe aega.

?Mida suuremaks on Eesti ettevõtted läbi arengute või ühinemiste läinud, seda rohkem tegeletakse ka turundusküsimustega,? leiab Miljan.

Toomas Kruustük tunnistas, et temal ei jää turundustegevuseks aega, turundusprobleeme lahendab müügijuht.

Toiduõli tootva Werol Tehaste juhatuse esimehe Raul Kastani sõnul jääb ka temal turundusküsimustega tegelemiseks vähe aega. Firmas on turundusosakonna juht, kes end erialase kirjandusega kursis hoiab ning teistele raamatutarkusi kontsentreeritult edastab.

Miljani hinnangul võib üldiselt öelda, et Eesti ettevõtjad arvestavad turundustegevuses raamatutarkusega ja loevad ka Äripäeva turunduse rubriiki.

?Eesti keeles on seni turundusalast kirjandust suhteliselt vähe ilmunud,? leiab Miljan.

1990ndate algul ilmunud Ann Vihalema turundusraamatud olid ilmumise ajal head, kuid tänaseks natuke aegunud, arvab Miljan.

Turundusprofessor Miljani sõnul ilmub 2001. aastal mitu uut turundusalast raamatut nii turunduse aluste, turunduse juhtimise kui ka turu-uuringute kohta. Välismaistest raamatutest soovitas Miljan ettevõtjatel lugeda Euroopas kirjutatud raamatuid. Ameerikas käsitletakse turundust valdavalt globaalsel tasandil, mis siinsesse olustikku eriti ei sobi. Seevastu Taanis, Soomes või Rootsis ilmunud raamatud on Eesti ettevõtjale praktilisemad.

Tiit Efert on Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistrant

Autor: Tiit Efert