Eesti väikefirma müüb kõige enam konsoolkraanasid Põhjamaades

Nõukogude ajal inseneri ja konstrueerija tööd teinud ja alles 55aastaselt ettevõtlusega alustanud Hanno Krosingu andmetel toodab tema juhitav ettevõte Põhjamaades kõige rohkem seina ja samba külge kinnitatavaid konsoolkraanasid. Aastas väljastab Eesti Kraanavabrik neid kraanasid umbes 500 tükki.

Krosing registreeris oma ettevõtte 1991. aasta viimasel päeval ja alustas koostöös Soome firmaga Erikkilä Nostotekniikkaa OY tõsteseadmete tootmist.

Krosing võttis ettevõtte rajamiseks Innovatsioonifondist 1,5 miljonit krooni laenu, mida ta maksab tagasi siiani. Kuigi alguses sai laen võetud viie aasta peale, on Krosingul kokkuleppel laenuandjaga õnnestunud tähtaega pikendada. ?1,5 miljonit on minu jaoks suur raha,? lausub ta, lisades, et raha teenimine pole tema jaoks kunagi peamine olnud. ?Oluline on mäng ja näiteks see, et ma annan 27 inimesele tööd, minu jaoks väga tähtis,? rääkis Krosing.

Lisaks tõsteseadmete tootmisele kaasaaitamisele aitavad soomlastest kaasomanikud Eesti Kraanavabrikule välisturge leida. ?Oleme Põhjamaade turu leidmisel kõvasti vaeva näinud ja paigutanud sellesse miljoneid marku,? sõnas Erikkilä müügijuht Juhani Koski.

Kokku ekspordib firma tänu sellele oma toodangust Põhjamaadesse kuni 70 protsenti.

Kodumaal on kraanavabriku potentsiaalsed kliendid kõik ettevõtted, kellel on vaja midagi tõsta: hulgilaod, ehitusmaterjalidega tegelevad ettevõtted, autoremonditöökojad jne.

Kraanavabriku klient on ka Paldiskis radioaktiivsete jäätmetega tegelev AS Alara, mille endise Paldiski tuumaobjekti tehniline koordinaator Mart Varvas räägib, et Paldiskis oli kaks nõukogudeaegset sildkraanat, mis ei olnud kõige paremas seisus.

Eesti Kraanavabrik oli üks väheseid Eesti kraanameistreid, kes oli suuteline neid korrastama.

Kraanavabrik tegi ühe tõstuki koguni raadio teel juhitavaks ja paigutas selle külge kaamerad.

Varvase sõnul jooksid läbirääkimised teiste tõsteseadmete firmadega liiva, sest need ei olnud valmis kogu projekti otsast lõpuni viima. Pealegi oli Kraanavabriku pakkumine odavam, sõnas Varvas.

Hanno Krosingu sõnul oli Paldiski projekt kraanavabriku jaoks üks huvitavamaid. ?Ei usutud, et me sellega hakkama saame,? lausus Krosing.

Tema sõnul on kraanavabriku läbimüük Eestis kasvanud tänu majanduskasvule, sest tõsteseadmete vajajate arv on äritegevuse elavnedes ja uute firmade tekkides suurenenud. Kraanavabrik kasutab müügi korraldamiseks ka müügimehi, kuid Krosingu sõnul otsivad kunded tihti ka ise tõsteseadmete ehitaja üles. ?Eks siin mängib rolli firma nimi, mis näitab kohe ära, millega tegu,? lausub Hanno Krosing.

Autor: Tiit Efert