Kaubanduskotta pöördub aeg-ajalt firmasid, kes tulevad otsima valmislahendusi ? leidke mulle koostööpartner või müüge maha mu toodang. Ükskõik kui suur ettevõtlusorganisatsioon on või mis tegevusalalt, sellistele palvetele vastata ei suudeta. Klientide, koostööpartnerite või tooraine tarnija leidmisel on oluline ettevõtja korralik kodutöö. Välja tuleb mõelda kriteeriumid, mille alusel uusi turge ja võimalusi otsima hakata. Läbi tuleb mõelda ka kulud ? eelkõige aeg ja raha, mida ollakse valmis kulutama.
Internet. Internet on jõudnud pea kõigi ettevõtjateni (86% Kaubanduskoja liikmetest omab e-posti aadressi) ja neile on avatud miljonid ühikud informatsiooni ? ole mees ja otsi sobivaim info üles. Kõiksugu meelelahutusliku info kõrval on siiski võimalik leida ettevõtlust puudutavat ja võimalikke kostööpartnereid pakkuvaid kodulehekülgi. Ettevõttelt ettevõttele ehk B2B (business to business) lahendusi on loodud Eestiski, kuid need ei ole kasutajate vähesuse tõttu oma head ideed ja tehnilist lahendust välja kandnud.
Aga mida siis otsida? Esmalt võiks vaadata oma tegevusala ja sellega seotud ettevõtete kodulehti. Sealt võib leida kasulikke linke endagi tegevuse laiendamiseks, uudiseid toimuvast ja konkurentsiinfot.
Internet on võimalus ka iseennast tutvustada ? ?visiitkaart? kodulehekülg on hädavajalik kõigile, kes partnereid aktiivselt otsivad. Parem veel, kui lisaks kontaktivõimalusele ja tutvustusele sisaldaks koduleht toodete tellimist, tagasiside/arupärimise võimalust ? see muudaks suhtlemise kahepoolseks ning seoks rohkem.
Ettevõtlusorganisatsioonid. Teine võimalus leida koostööpartnereid on ettevõtlusorganisatsioonid nii kodu- kui välismaal ? kaubanduskojad, erialaliidud, ekspordi- ja tehnoloogiaagentuurid ? nii riiklikud kui ka mitteriiklikud organisatsioonid.
Kaubanduskoda on Eestis ja välismaal traditsioonilised partneri otsingu ja kontaktivahendamise organisatsioonid. Väljakujunenud infokanalid ja võrgustik annavad suurepärase võimaluse leida soovitud teavet. Koda on koht, kus palju väikseid ühikuid moodustavad ühe suure, mis neid nende endi tegevuses toetab ja aitab. Kasutades ära ühiselt loodud väärtusahelaid ning haarates kinni võimalustest, mida pakutakse, on igal ettevõttel võimalik kasvada ja areneda.
Partnereid ja kontakte on võimalik otsida kas passiivselt või aktiivselt. Passiivseks nimetaksin oma koostöösoovi lisamist andmebaasidesse, mis on pigem endale võimaluse andmine potentsiaalsete koostööpartnerite leidmiseks. Aktiivne partneriotsing tähendab ise kontakti võtmist väljasõelutud firmadega. Kaubandus-Tööstuskoja (www.koda.ee) infokeskus Tallinnas võimaldab näiteks suure hulga riikide ja tegevusalade kataloogide (elektrooniliste ja paberil) läbitöötamist ning otsingut koostööpakkumiste andmebaasist.
Erialaliidud toimivad Eestis hästi eelkõige tööstuse ja tootmise vallas. Sinna saabuvad koostööpakkumised on tegevusalakesksemad, konkreetsemad ja rohkem koostööle, mitte müügi-ostuettepanekutele suunatud.
Abi võib leida ka riiklikest struktuuridest. Kui otsite uusi sihtturge, tasub infot küsida vastava riigi saatkonnast Eestis või meie välisesindustest. Enamikus neist töötavad ka majandusametnikud ja neile laekub vastav informatsioon. Saatkondade eeliseks on päritolu/asukohamaa majanduse hea tundmine.
Konsulaaresinduste kõrval on kogu maailmas ja Eestis loodud riiklikke organisatsioone ja sihtasutusi, mis peaks kaasa aitama ettevõtluse arengule. Eestis on need hetkel koondatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) katuse alla. Alustavale ettevõtjale on EASi koondatud viiest agentuurist enim kasu Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusest ? KredEx?ist (www.kredex.ee).
Tallinnas asuval ja alustaval firmajuhil soovitan heita pilk Linnavalitsuse ettevõtjatele suunatud portaalile
http://ettevotja.tallinn.ee .
Messid. Kõigist võimalustest parim viis uute koostööpartnerite, tarnijate ja klientide leidmiseks on endiselt messid. Paraku kulukaim.
Steve Miller on oma raamatus välja toonud 10 põhjust messil osalemiseks, need on juhtlõngad klientideni, personaalne kontakt, usalduse tekitamine, kliendi jaoks toote käega katsutavaks tegemine, suhete hoidmine või parandamine, uue toote tutvustus, võrdlusmoment konkurentidega, toote test, kohalolek turul (turuosa hoidmine). Osalemine messil annab suure kontsentreerituse ja eduka kohapealse töö korral võimaluse teha 3 päevaga ära 3 kuu töö arvuti või telefoniga kontaktide otsimisel. Oluline on muidugi messi valik nii eksponendi kui ka külastajana.
Messil osalemise kulud on alati suuremad, kui esialgu arvatakse. Üldjoontes saab kulud jagada pinna ja ekspositsiooniga seotud 50%, turundus 15%, logistika 15%, personalikulud 20%.
Parima tulemuse annab nende kolme kanali edukas koos kasutamine. Ettevõtlusorganisatsioonist võib leida kontakti, internetist lisa uurida ning messile juba koostöölepingut sõlmima minna.
Seotud lood
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.