Allhankega hoiab Rapla Plast kulud ja ohud madalal

Rapla Plasti juhataja Erlend Tammenurme sõnul on Eesti väikesel ja alles areneval tootmisettevõttel allhanketööde tegemine suurte kogemustega firmadele kasulik. See võimaldab alustada oma tootmist märkimisväärselt väiksemate kulutuste ja ohtudega.

ASi Rapla Plast asutasid 1993. aastal kaks Rootsi plastiktooteid valmistavat firmat ja üks Eesti kodanik eesmärgiga teha allhanketöid emafirmadele.

Baseerudes emafirma kogemustel ning kapitalil, eelkõige aga nende väljakujunenud müügivõrgul, võimaldab siinsel firmal kogu energia panna tootmisprotsessi arendamisele ning töötajate väljaõppele. Edasine sõltub aga küllaltki palju kohalikust personalist, kuidas suudetakse ära kasutada võimalused töökogemuste omandamiseks ning kui edukalt täidetakse emafirmade ootusi.

Rapla Plast toodab PVC ja PP kilest kontori- ning meditsiinilise otstarbega kiletooteid vastavalt Rootsis asuvate emafirmade tootmisplaanidele. Kogu toodang eksporditakse tagasi Rootsi.

Rapla Plastil puudub müügitöö, sest ka selle teevad ära Rootsi emafirmad. Seetõttu ei ole ettevõttel ka konkreetset ülevaadet lõppklientidest ning millisesse maailma otsa Eesti väikelinna töötajate panus välja jõuab. ?Võib ainult märkida, et Rootsis asuvad emafirmad turustavad oma toodangut eelkõige Skandinaavias ning meditsiinilise otstarbega kiletooteid Euroopa kõrval edukalt Jaapanis ning USA-s,? lausub Tammenurm.

Tootmispersonal on saanud erialast koolitust kohapeal emafirmade spetsialistide poolt. Tootmis- ja tehnikajuht on läbinud regulaarsed koolitused emafirmades.

Tammenurme sõnul on Rapla meeldiv väike soodsa ettevõtluskliimaga linn. Kaugus 50 kilomeetrit Tallinnast, head transpordi- ja kommunikatsioonivõimalused ? selline asukoht on Tammenurme hinnangul ideaalne just sellisele toomisettevõttele, mis ei ole väga materjalimahukas, ei nõua eriliselt kvalifitseeritud kaadrit, küll aga käsitsitööd.

Et nimetatud firmade plastikkilest kontoritooted nõuavad käsitsitööd ja täpsust ning samas leidusid Raplas vabad tootmispinnad ning vajalik kogemustega tööjõud, olidki kõik eeldused luua just Raplasse tehas sellise toodangu valmistamiseks.

Tammenurme sõnul oli plastiktooteid valmistava ettevõtte rajamisel oluline plastmasstoodete valmistamise kogemuste olemasolu Raplas, mis võimaldas neil algusaastatel lihtsamalt leida kogemustega töötajaid.

Põhiliselt tingisid AS Rapla Plast rajamise just Raplasse eelkõige väiksemad kulutused infrastruktuurile, tööjõule ja ettevalmistatud ettevõtluskeskkond.

Rapla linnavalitsuse majandusnõuniku Aivar Surva hinnangul mängis sobiva ettevõtluskeskkonna olemasoluks rolli see, et endisel Estoplasti tehasel oli Raplas tsehh. Selle baasil on välja kasvanud ka teine Rapla ettevõte E-Plast.

Väikelinnas Raplas ei ole ettevõttel töötajate valikuga probleeme olnud, sest töö sobib eelkõige naistele.

Tootmismahu suurenemine tingis vajaduse hakata osa ettevalmistavaid töid tegema väljaspool tootmisruume, seetõttu hakkas ettevõte kasutama ka kodus töötavaid naisi. Tammenurme sõnul püüab firma motiveerida töötajaid meeldiva töökeskkonna loomisega ettevõttes.

Kuigi Rapla Plast ei ole paarikümne töötajaga väga suur ettevõte, on Aivar Surva sõnul tegemist ikkagi olulise tööandjaga, sest firma pakub kindlaid töökohti, mis ei sõltu hooajalisusest ja muudest teguritest. Hiljuti kinnitas Rapla linnavolikogu Rapla Plastile uue detailplaneeringu, mis lubab alustada ettevõtte laiendamiseks ehitustegevust.

Surva sõnul oli volikogus palavaid diskussioone, kas lubada Rapla Plastil tegevust laiendada või mitte. Et tehas asub jõe ääres, leidsid osad volinikud, et piirkond sobiks rohkem eramukruntideks. Osa volinikke kartis, et plastikutootja võib jõe ääres hakata reostama loodust. Surva kinnitusel pole Rapla Plastil seni keskkonnasaastamisega probleeme olnud.

Autor: Tiit Efert