Töötaja saab puhkuse osas õigusi juurde

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustub uus puhkuseseadus, mis toob kaasa mitmeid muudatusi puhkuse korralduses.

Uuest aastast näeb seadus ette muudatusi puhkusenõude aegumises, täiendavaid õigusi töötajale kasutada puhkust talle sobival ajal, puhkuse katkestamise või takistavate asjaolude tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa kasutamise tingimustes, töölepingu lõpetamisel kasutamata puhkuse hüvitamise piirangutes jm.

Olulisim muudatus puudutab eelmistel aastatel kasutamata jäänud puhkuse piiratud kasutamist. Teisisõnu, töötaja, kellel on jäänud eelmiste aastate puhkus kasutamata, võib seda kasutada ainult nelja viimase aasta eest. Sama põhimõte kehtib ka töölepingu lõpetamisel kasutamata puhkuse hüvitamisel. Töötajale hüvitatakse töölepingu lõpetamisele eelnevate aastate kasutamata puhkus, kuid mitte rohkem kui nelja viimase aasta eest. Samas tuleb silmas pidada, et kuna seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, on töötajal õigus enne seaduse jõustumist kogu kasutamata jäänud puhkusele, samuti töölepingu lõpetamisel hüvitisele kogu kasutamata puhkuse ulatuses.

Järgmise aasta puhkused peab tööandja kavandama jaanuarikuu jooksul üksnes ajakava alusel. Uuendusena näeb seadus ette, et kui töötajale ajakava jaanuarikuu jooksul teatavaks ei tehta, on tal õigus jääda puhkusele talle sobival ajal teatades sellest kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.

Uuest aastast on mehel õigus saada puhkust vahetult pärast lapsehoolduspuhkust ja lapsevanemal 7?10aastase lapse koolivaheajal. Samuti on lapsevanemal õigus saada puhkust talle sobival ajal kuni lapse 7aastaseks saamiseni (praegu lapse kuni 3aastaseks saamiseni).

Täiendatud on puhkuse kasutamist takistavaid asjaolusid. Järgmisest aastast katkestab osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel ning õppepuhkusel viibiminepuhkuse kasutamise. Töötajal ja tööandjal tuleb takistava asjaolu tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimises kokku leppida. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.

Poolte kokkuleppel töötaja puhkuselt tööle kutsumisel tuleb järgmisel aastal pooltel kokku leppida puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimine. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus jääda puhkusele kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult kaks nädalat ette.

Koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele, kelle puhkus on kuni 56 kalendripäeva, võib sätestada kollektiivlepingus puhkusetasu maksmise kahes osas. Vähemalt pool puhkusetasust makstakse välja hiljemalt kaks päeva enne puhkuse algust ning puhkusetasu teine osa kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.

Järgmisest aastast on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust. Kuna puhkusetasu makstakse riigieelarve vahenditest, võib arvata, et selle suurus on samas määras kui praegu 3 ja 6 päeva eest makstav täiendav lapsepuhkus.

Uue seaduse järgi on tööinspektsiooni juhatajal ja tööinspektoril õigus teha ettekirjutusi seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise korral, samuti kontrollida ettekirjutuse täitmist. Tööandjal on õigus ettekirjutus vaidlustada, esitades kümne kalendripäeva jooksul kaebuse tööinspektsiooni juhatajale või halduskohtule. Tööinspektsiooni juhataja teeb ühe nädala jooksul otsuse, millega ta kas jätab ettekirjutuse jõusse, muudab või tühistab selle. Otsusega mittenõustumisel on õigus see vaidlustada halduskohtus.