Riik on raudteed erastades hea peremees

Raudtee erastamine hakkab jõudma lõpusirgele. Mitu aastat kestnud protsess on vindunud, kogenud tohutut vastuseisu ja ometi liikunud tulemuse poole. Pikka aega on riik otsinud raudteele uusi omanikke, sest kiiresti muutuvas maailmas on vaja paindlikkust reageerimisel uutele väljakutsele ja ärilistele võimalustele. Riik oma ülepolitiseeritud otsustusmehhanismidega ei ole raudteele enam parim omanik.

Augusti lõpul saabub erastamislepingut soovival BRSil Eesti Raudtee aktsiate eest maksmise tähtaeg. Sebimine ja skandaalide punumine on käinud raudtee erastamise ümber pidevalt, kuid siiani on vähem küsitud, mida müüakse-ostetakse või millised võimalused on riigil mõjutada tegevust raudteel peale erastamist.

Paar aastat tagasi toimus huvitav kohtumine Moskvas. Minister Jürgenson tutvustas Venemaa transpordiministrile Sergei Frankile erastamislepingus sisalduvaid riigi huve tagavaid punkte. Juriidiliste nüansside selginemisel saabus tõe hetk ja vene minister tunnistas pooleks naljaga, et saab aru, miks vene ärimehed ei taha Eesti Raudteed ära osta. Erastamislepingu, aktsionäride vahelise lepingu ja raudtee maa riigi omandisse jätmise kaudu on riigil piisavalt hoobasid oma huvide eest seismiseks.

Tugev vastuseis Eesti Raudtee erastamisele mõnede klientide poolt on loomulik, sest erastamine võib kaotada osade transiidifirmade enamsoodustused ja tugevdada konkurentsi.

Oluline lisaks eeltoodule on ka, et riik jääb Eesti Raudtee kaasaktsionäriks st. riigi omandusse jääb 34% aktsiatest.

Raudtee efektiivsema tööle hakkamisega, aga see on erastamise eesmärk, võib riik loota lõpuks aktsiatelt dividende. See pole siiani praktiliselt õnnestunud. 34% aktsiatest tagavad riigile äriseadustikust tulenevad õigused ja nimiväärtusega võrdelise arvu hääli. Olulisemad otsused nagu põhikirja, aktsiakapitali muutmine, äriühingu reorganiseerimine saab teha vaid juhul, kui nende poolt on kõik aktsionärid.

Osa nõukogu otsuseid jõustub ainult siis, kui nende poolt on hääletanud ka vähemalt üks riigi poolt nimetatud nõukogu liige. Näiteks iga hoonestusõigusega koormatud kinnistu võõrandamine võib toimuda ainult riigi esindaja nõusolekul.

Hoonestusõiguse lepinguga peab hoonestaja tagama ka infrastruktuuri säilimise ja jälgima maa kasutamise sihtotstarvet. Erastamislepinguga tuuakse raudtee tegemistesse ka konkurentsi edendav moment. Reisijateveole eraldatavale osale täiendavalt peab infrastruktuuri majandav ettevõtja jagama igal aastal avaliku konkursi teel vähemalt 20% läbilaskevõimest. Seda hakkab kontrollima raudteeamet, kelle on õigus teha ettevõtjale ettekirjutusi. Raudteeamet kontrollib ka raudteel opereerivate ettevõtjate võrdset kohtlemist.

Riigi huvid on erastatud Eesti Raudtee puhul mitmekordselt kindlustatud. Sama oluline on erastaja poolt vajalike investeeringute kindlustamine.

Raudteeveoste võimalikud mahud on praegu piiratud. Äsja vastuvõetud uued Euroopa direktiivid näevad ette raudtee tehnilise taseme parendamise. Vajadus on ka läbilaskevõime suurendamise järele. Kohe oleks vaja investeerida 600-700 miljonit krooni ja lähiaastatel 700 miljonit krooni.