Juhtimisstiili valik oleneb olukorrast

Igihaljas küsimus läbi aegade on olnud: milline juht on edukas, mida peaks juht tegema, et alluvad organisatsiooni eesmärkide nimel rohkem pingutaksid?

Wharton School?i professor Robert House soovitab oma organisatsioonides läbiviidud uuringute põhjal rakendada nelja erinevat juhtimisstiili sõltuvalt olukorrast ja alluva iseloomust ning oskustest. See teooria on õpikutes Eesmärgitee teooria nime all.

Situatsiooniliste eestvedamisteooriate hulka kuuluva eesmärgitee teooria kohaselt sõltub alluvate motivatsioon, rahulolu ja tulemuslikkus juhi käitumisest. Juht saab töötajate motivatsiooni suurendada selgitades välja, milline tasu on iga alluva jaoks kõige oodatum ja seostades siis selle tasu saamise konkreetsete tegevustega firma eesmärkide saavutamisel. Liidri eesmärk on suurendada alluva motivatsiooni suurendades töö eest saadava tasu väärtust alluva silmis ja määratledes alluva tegevused selle tasu saamiseks. Kuna alluvad erinevad üksteisest nii omaduste kui oskuste poolest ja olukorrad muutuvad, peab liider olema võimeline rakendama nendega suheldes erinevaid käitumisviise.

House on sõltuvalt olukorrast välja toonud neli käitumisviisi, mis võtavad arvesse nii alluvat kui ka olukorda. Olukorras, kus on tegemist keeruka ülesandega, mille täitmisega seonduvad tööülesanded on alluvale ebaselged, sobib ülesandele suunatud (dikteeriv) juhtimine. Sellisel juhul liider teavitab alluvat sellest, mida temalt oodatakse: seletab üksikasjalikult konkreetseid tööülesandeid ning ütleb, mida ja millal tuleb teha. Juht koostab töögraafikud ja protseduurid ning määrab normid. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni.

Kui alluval on puudu enesekindlusest, sobib toetav juhtimine, mis eeldab juhilt sõbralikkust ja alluvate heaolust ning vajadustest huvitumist. Juht peaks olema suhtlemisel avatud.

Sellise juhi käitumise tulemusena peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe tulemusi saavutada.

Alluvaid kaasav juhtimisstiil on vajalik olukorras, kus töötajad leiavad, et neid ei tasustata õiglaselt. Juhil oleks otstarbekas probleemsete küsimuste kohta alluvate arvamusi küsides alluvate seisukohad välja selgitada ja alluvad otsuste vastuvõtmise protsessi kaasata. Tulemuseks on alluvate vajaduste selgumine ja vastavalt sellele tuleks muuta ka tasu.

Kui alluvad ei pea tööd piisavalt huvitavaks, peaks juht rakendama saavutamisele orienteeritud juhtimist. Juht seab alluvale väljakutset esitavad ja pingutamist nõudvad eesmärgid ning ootab alluvalt ka neile eesmärkidele vastavaid jõupingutusi ja tulemuste saavutamist. Samas ilmutab ta alluvale oma usku tema võimetesse ja toimetulekusse. Tulemuseks on suurem töötajatepoolne vastutuse võtmine ja alluvale tema poolt heakskiidetud senisest kõrgemate eesmärkide püstitamine. Kõik need käitumisviisid peavad viima jõupingutuste suurendamiseni alluva poolt, millega kaasneb alluva rahulolu suurenemine ja töötulemuste paranemine.

Praegu on professor House?il käsil rahvusvaheline uuring, mis on läbi viidud juba 26 riigis ning millega on esimest korda võimalus liituda ka Eestil. Sel eesmärgil intervjueeritakse igas riigis 50 tegevjuhti. Juhtide alluvatel tuleb täita ankeedid. Sel moel võivad ka Eesti juhtide juhtimispõhimõtted üle maailma kasutatavates õpikutel tulevikus kajastuma hakata.