Toll liigitab teehöövli liiklusvahendite hulka

?Näiteks teehöövel, mille liikumiskiiruseks võib olla viis kilomeetrit tunnis, kuulub liiklusvahendite, mitte kauba hulka ja seepärast nõutakse volitust,? ütles ekspediitorfirma Corvus juht Risto Koovit. Tema sõnul hakkas piirivalve novembris nõudma sadamasse saabunud ja transiidina Eestit läbivate raskeveokite puhul kauba saaja kirjalikku taotlust.

Corvus veab rasketehnikat rahvusvahelise tarneklausli CIF kohaselt, mis tähendab, et kauba saajale lähevad omanikuõigused üle asukohariigi terminalis. Seni kuulub kaup saatjale.

?Kui asi nii jätkub, siis tekib küll vist varsti tunne, et peab hakkama volitusi võltsima,? ütles Koovit. ?Oleme rasketehnikat ka läbi teiste sadamate vedanud, kuid seal küll selliseid nõudmisi ei kohta.?

?CIF vedude puhul ei huvita kauba saatjat meie piirivalve tahtmised ning ta suunab oma kauba lihtsalt läbi Soome või Riia, kus probleeme pole,? lausus Koovit. Soomes ja Riias käsitletakse rasketehnikat kaubaartiklina ning selle kontroll kuulub tollikontrolli valdkonda.

?Probleem aga jääb ja niigi raskelt üle võetud rasketehnika vedu hääbub,? tõdes Koovit.

Ühe teise ekspediitorfirma esindaja sõnul on nimetatud probleem tõepoolest olemas ning selle põhjuseks on asjaolu, et Eestis käsitletakse rasketehnikat liiklusvahendina, meie naaberriikides aga kaubana.

Piirivalve pressiesindaja Urmo Kohvi sõnul tuleb piiriületusel esitada sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendav dokument. Selleks nõutakse Eestisse saabunud sõidukit vastu võtma tulnud omanikult ostu-müügiarvet. Juhul, kui vastuvõtja ei ole omanik, vaid kolmas isik, nõutakse temalt sõiduki omaniku volikirja. ?Selline kord on kehtinud kogu aeg, mistõttu jäävad arusaamatuks väited, et neid dokumente küsitakse alates novembrist,? ütles Kohv.