2001 ? maailmale keeruline, kuid Eestile siiski hea aasta

Oodatud majanduskasvu realiseerumine ja Eesti positsiooni tugevnemine maailma finantsturgude silmis lubavad maailmale keerulist aastat hinnata positiivselt. Eestisse tehtud välisinvesteeringud ületasid aasta keskel 100 miljardi krooni piiri ning otseinvesteeringute mahult ühe elaniku kohta kuulume siirderiikide tippu.

Teisalt on olnud languse märke meie ekspordis, mis tingitud suvel alanud nõudluse langemisest meie peamistel eksporditurgudel. Tasakaalustavaks jõuks oli sisenõudlus.

Eesti riigireitingu tõstmine A-tasemele kahe kaaluka agentuuri, Fitchi ning Standard & Poor?si poolt, neljas koht majandusvabaduse indeksis ning kiitvad hinnangud Euroopa institutsioonide poolt olid 2001. aastal Eestile märkimisväärne tunnustus.

Tunnustuse aluseks on stabiilne majanduspoliitika. Oluline on sellise majanduspoliitika jätkumine, mis soodustab investeeringute juurdevoolu ega sea eelarve finantseerimist sõltuvusse välislaenamisest.

Võrreldes Eesti majanduskasvu ning inflatsiooni näitajaid meie peamise kaubanduspartneri Euroopa Liidu omadega, võime tõdeda, et oleme saavutanud pikaajalise tasakaalu.

Eesti Panga hinnangul kujuneb järgmise aastal Eesti majanduskasvuks 3,5%, mis globaalse surutise taustal oleks hea tulemus. Kas ja kuhu see number korrigeerub, sõltub paljuski väliskeskkonna arengust ja meie võimest jätkata senist majandus- ja rahanduspoliitikat.

Euroopa Rahandus- ja Majandusliidu (EMU) rahapoliitika saab käegakatsutava väljundi 1. jaanuarist, mil 12 Euroopa riigis tuleb käibele euro sularaha. Eestile mõjub see soodsalt, kuna eurotsooniga on meil tihedad sidemed ja ühisraha teeb nii eraisikute kui firmade asjaajamise lihtsamaks.

Finantssektoris tähistab aasta 2002 järelevalve koondumist ühte asutusse ? panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni asemel alustab tegevust Eesti Panga juures asuv finantsinspektsioon. Krediidiasutuste tegevusloa väljastamine kuulub alates 1. jaanuarist finantsinspektsiooni juhatuse pädevusse.

Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostajaks on Eesti Pank ning panganduse järelevalvet teostab finantsinspektsioon, kelle ülesandeks on ka riikliku rahandus- ja panganduspoliitika teostamine ning krediidipoliitika suunamine.

Ühendatud järelevalve loomine finantssektori turvavõrgu tõhustamisel on tähtis, sellest võidavad hoiustajad, investorid ja kindlustusvõtjad. Turvavõrgu moodustavad pangahoiuste tagamise süsteem, Eesti madal riigivõlg, mis annab keskpangale ja valitsusele võimaluse paindlikult käituda kriisiolukordades, ning rahvusvahelisele tasemele jõudnud Eesti finantsjärelevalve.

2002. aastal on oodata ka investorite kaitset suurendava tagatisfondi seaduse vastuvõtmist, tänu millele kasvavad investorite vahendite säilimise garantiid.

Kaks välispanka avasid 2001. aastal oma esindused, millele järgnev ja tervitatav samm oleks filiaali avamine Eestis ? konkurents nii panganduses kui ka finantssektori teistes segmentides tuleb turu arenemisele alati kasuks.

Järgmisel aastal tähistab Eesti kroon taas käibima hakkamise 10. aastapäeva. Rahareformi elluviimine ja panganduspoliitikas tehtud otsused kuuluvad nende fundamentaalsete sammude hulka, mis võimaldasid luua Eestis efektiivselt toimiva ühiskonna ja eluterve majanduse.

Eesti majanduse arengu seisukohalt on ülimalt oluline säilitada hea investeerimiskeskkond, mille aluseks on hästitoimiv pangandussüsteem ning järjekindel finants- ja majanduspoliitika.