Hea kulutamise, kehv säästmise aasta

Möödunud aasta oli Eestis väga hea kulutamise, kuid see-eest mitte veel eriti hea säästmise aasta.

Uute krediitkaartide turuletoomise tõttu läks hästi jaekaubandussektoril, palju müüdi uusi autosid ja kukkunud intressid aitasid elavdada kinnisvaraturgu. Kui tarbekaupade või autode ostmist võib kindlalt kulutamiseks pidada, siis kinnisvara soetamine tasus end möödunud aastal igati ära. Poleks ju nagu mõtetki väärtpaberitesse investeerida, kui laenuga kinnisvara soetamisel kasvab soetatud kinnisvara turuhind kordades kiiremini kui pangale makstav intress. Paraku kinnisvaraga kaasnevaid riske eriti ei hinnata, kuna kinnisvarahindades pole Eestis veel tagasilööke olnud.

Küll aga kardetakse veel investeerimist väärtpaberiturgudele.

Esiteks ollakse seal juba kõrvetada saanud ning ka suurte aktsiaturgude paari viimase aasta liikumised pole potentsiaalsetele investoritele kuigi palju julgust lisanud.

Suurte turgude langus on pidevalt hirmu all hoidnud ka Eesti majandust.

Õnneks on lisaks kulutamise häid märke ka säästmise suunal.

Eesti Panga statistika andmeil on hoiuste mahud kasvanud viimastel kuudel aasta lõikes 20. Samuti näitasid võlakirjade ja rahaturufondide mahud möödunud aastal küllalt korralikku tõusu. See viitab, et inimesed suudavad raha säästa ning mõningane julgus hakkab investoritesse ikkagi tagasi tulema. Säästmist peaks soodustama ka prognoositav inflatsiooni langus.

Kuid eks iga asi nõuab aega. Mäletatavasti kardeti mõned aastad tagasid isegi raha arvelduskontol hoida.