Soojustamine nõuab hoolikust ja teadmisi

Kaasaegsed soojapidavus-normid näevad ette piiretel, mille ruutmeetri mass on alla 100 kilogrammi (st sõrestikseintel ning katustel), soovituslikuks soojajuhtivuseks mitte üle 0,16 W/m²K. Piiretel, mille ruutmeetri mass on sellest suurem, on optimaalseks soojajuhtivuseks 0,20 W/m²K.

Niisugused soojajuhtivuse väärtused eeldavad põhisoojustuse paksust 20?25 cm, millele tuleks lisaks arvestada veel tuuletõkkeplaat. Korraliku töö puhul tasuvad sellisel juhul isolatsioonimaterjalid ennast ära umbes 15 aasta jooksul. Veelgi enam ? ka hoone turuväärtus püsib tänu väikestele soojakadudele pikemat aega kõrgena ning vaevalt, et lähema paarikümne aasta jooksul soojapidavusnõuded enam oluliselt rangemaks muutuvad.

Kogu investeeringu soojustusse võib aga väga lihtsalt ära nullida vilets ning oskamatu töö, mida kohtab just eelkõige juhuehitajate seas ? siis, kui maja ehitamiseks organiseeritakse kellegi poolt brigaad nn ehitusmehi.

Hoone omanikul tuleks igal juhul pöörata tõsist tähelepanu tööde järelevalvele ? peab olema inimene, kes kontrollib üle kõik töö etapid ja kinnitab tööde vastavust nõuetele või heale ehitustavale. Eriti oluline on see just kaetud tööde puhul nagu soojustamine.

Kui viimistlustööde kvaliteet on suhteliselt lihtsalt hinnatav, siis isolatsiooni paigalduse korrektsust hiljem palja silmaga enam näha ei saa (kui just piiret lahti ei võeta). Kahtluse korral tuleks siis kutsuda firma, kes teostab vajalikud mõõtmised termokaamera abil.

Piirde mineraalvilladega isoleerimise puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et villad peavad hästi sooja (vaata ka kataloogidest soojaerijuhtivuse l-väärtusi eri villade puhul) ning juhivad kergesti veeauru. Seega osutub aurutõkke kasutamine seina soojemal poolel hädavajalikuks. Auklikust, ilma vajaliku ülekatteta ja teipimata kilest läheb veeaur läbi ja kondenseerub veeks seina jahedas tsoonis. Siis väheneb seina soojapidavus ja märjas keskkonnas algab hallituse teke.

Pehmeid mineraalvillu tuleb alati kaitsta tuuletõkkega, mis peab olema minimaalse aurutakistusega. Kui tuuletõke on lohakalt paigutatud või villa sisse on jäänud tühimikke, mis moodustavad ?õhukanalid?, siis tuul, aga samuti väljatõmbeventilatsioonist tingitud alarõhk hoones võib juhtida külma välisõhu sügavale seina sisse.

Sellisel juhul kaotab soojustamine oma mõtte. On esinenud juhuseid, kus välisseina kaudu pääseb külm välisõhk mitte üksnes välisseina, vaid sealt edasi ka vahelae vahele ja isegi siseseina karkassi vahele.

Kõrvalolevas tabelis toodud eksimuste silumiseks ning isolatsiooni efektiivsuse tõstmiseks on soovitatav põhisoojustuse kihtide vahele paigaldada kiht hingavat ehituspaberit. Paber vähendab võimalikku mineraalvillakihtidevahelist konvektsiooni ning kaitseb piiret täiendavalt läbipuhumise eest.

Kui viletsa töö korral võib soojustuse efektiivsuse langus küündida 15 protsendini, siis niisugune täiendav katkesti heastab selle oluliselt. Mida suuremaks läheb isolatsiooni paksus, seda suuremat efekti paber annab.

Tuuletõkkeplaate aga paberiga asendada ei tohiks, kuna paber on tundlik niiskuse suhtes ning samuti puudub tal piisav tugevus võimalike karkassi liikumiste korral. Niiskuse tõttu võib paber venida ning eemalduda põhisoojustusest, deformatsioonide korral aga rebeneda. Mõlemal juhul tekib oht soojustuse läbipuhumiseks.

Elar Vilt on ASi Isover Eesti Tartu kontori juhataja ja Lennart Sasi TTÜ arhitektuuri õppetooli dotsent

Autor: Elar Vilt