Internetiküsitlusel oht libastuda

Kui eelmisel sajandil kasutati maailmas uuringumetoodikana kõige enam postiküsitlust, siis selle sajandi märksõnaks peetakse uuringuvahendina internetti. Tõepoolest, interneti abil saab küsitluse teha mugavalt, kiiresti ja odavalt. Siiski tuleb interneti kui uuringuvahendi puhul olla ettevaatlik. See on küll lihtne viis infot hankida, aga see uuring võib üsna kulukaks osutuda, juhul kui selle alusel vääraid otsuseid teete. Milles seisnevad internetiuuringu olulisemad karid?

Sihtrühm. Uuringu läbiviimisel internetis tuleb arvestada, et vastata on võimalik vaid nendel, kes internetti kasutavad, ning kõige suurem tõenäosus on tabada vastajatena vaid neid, kes on selle igapäevased kasutajad.

Seega mida laiem on internetikasutajate baas, seda enam ühtivad interneti vahendusel tehtud uuringu tulemused vastava sihtrühma seisukohtadega elanikkonnas tervikuna. Soomes näiteks kasutab internetti ligi kaks kolmandikku elanikkonnast, Eestis aga poole vähem. Järelikult tuleb Eestis olla online-küsitluste tulemuste tõlgendamisel vägagi ettevaatlik. Internetti kasutavad Eestis kõige enam nooremad inimesed ja eestlased. Niisiis kajastab tavaliselt internetiküsitlus paljuski nende seisukohti.

Veel ühest eksitajast. Paraku on mitmeid kordi juhtunud, et ajalehed kasutavad oma online-väljundi vahendusel läbi viidud küsitluste tulemusi kui adekvaatset infoallikat mingi seisukoha kinnitamiseks. Lugeja jaoks on vägagi eksitav, kui trükimeedias ei mainita seda, et küsimused esitati interneti vahendusel. Lugejale jääb siis mulje, et tegemist oli tervet elanikkonda esindava valimiga. Tegelikult aga vastas küsimusele osa vastava lehe internetiväljaande lugejatest ehk need, kes sattusid sel päeval online-väljaannet vaatama ja samas ka viitsisid vastata või olid vastamisest huvitatud.

Sihtrühma spetsiifika. Kui ühest küljest on internetikasutajaid vähe, siis teisalt võivad nad ka hoiakute ja suhtumise poolest olla teistsugusel arvamusel kui internetti mitte kasutavad inimesed. Kui uuringu sihtrühm on väljendatud näiteks vanuse alusel, siis on üsna ootuspärane, et internetti igapäevaselt kasutava pensionäri elustiil ja vaated elule erinevad selle omast, kes internetti ei kasuta. Sellest johtuvalt kasutatakse USAs interneti-uuringute puhul ka väärtusorientatsioonide tausta, et vajadusel küsitluse tulemused kaaluda sarnaseks elanikkonnas tervikuna kehtivate suundumustega.

Eesti puhul on selge, et uuringu sihtrühmana saab vaadelda põhiliselt internetikasutajat ennast. Ehk teisisõnu, online-küsitlusena on mõttekas läbi viia uuringuid, mis seostuvad interneti enda kasutamisega ja interneti vahendusel pakutavate teenuste kasutamisega.

Küsimuste sõnastus ja tulemuste tõlgendus. Kuigi uuringut läbi viia on lihtne, tuleb siiski arvestada, et ka online-uuringu küsimuste koostamisel tuleb sarnaselt mistahes muude uuringutega lähtuda teatud põhimõtetest. On olemas rusikareeglid nii küsimuste sõnastamisel kui ka nende järjestamisel ankeedis.

Kuigi portaalide lehekülgedel esitatud küsimused kuuluvad pigem meelelahutuse valdkonda, toon siin näiteks ühe eelmisel nädalal esitatud küsimuse. Delfi küsis: ?Kas sa abielluksid välismaalasega?? Koolist õpituna teame, et ?kas? küsimus eeldab vastusevariante jah/ei. Tegelikult pakuti variantidena välja alternatiive ?unistan sellest?, ?ei tea ette?, ?kindlasti mitte? ? paraku pole need vaadeldavad ühe skaalana, kuid vastata oli lõbus sellegipoolest.

Veel ühest väärarusaamast. Tavaliselt ei piisa vaid ühest küsimusest, tegemaks põhjapanevaid järeldusi seisukohtade osas. Seega tuleb online-uuringu ankeedi koostamisel ja selle tõlgendamisel kasutada samavõrd professionaalset abi kui seda tehakse teiste uuringute puhul.

Korduvad vastajad. Ka erinevate tehniliste lahenduste kasutamine ?aitab kaasa? eripäraste tulemuste saamisele. Küsimus on selles, kellele antakse võimalus uuringule vastata ja kui mitu korda on võimalik vastata.

Portaalide lehekülgedel asuvaid nupukesi ?tänane küsitlus ? hääleta? on kindlasti paljud märganud ja nendele ka vastanud. Selge on, et sellele küsimusele võib vastata just nii mitu korda kui viitsimist jagub ehk üks veebilehe külastaja võib tulemustega vabalt mängida.

Kontroll korduvate vastajate üle on suhteliselt nõrk ka pop-up ehk brauseri ekraanile uue kastina ilmuvate ankeetide puhul. Mitu korda soovitakse vastata eriti selliste online-küsitluste puhul, milles lubatakse osalejate vahel välja loosida auhinnad.

Kõige kindlam on kasutada turvatud kanali lahendust, mille korral saadetakse vastaja meilile link ankeedile ning igale vastajale on siis ka oma parool küsitluses osalemiseks. Sel juhul saab ankeedi täita vaid ühekordselt ning tagatud on ka vastaja anonüümsus.