Tööandjate arvates on Eestis tegemist mitte ainult tööpuudusega, vaid ka tööjõupuudusega. Eelkõige jääb vajaka kvalifitseeritud spetsialiste rakendusliku kõrghariduse tasandil, mistõttu tuleb suurendada riiklikku koolitustellimust rakendusliku kõrghariduse tasemel.
Probleemi üheks põhjuseks on haridussüsteemi vähene paindlikkus, millest tuleneb selle mittevastavus tööturu nõuetele.
Tööandjad teevad haridusministrile ettepaneku suurendada tööandjate vastutust riikliku koolitustellimuse kujundamisel ning kaasata nad haridussüsteemi rahastamisesse.
Samuti soovivad tööandjad olla kaasatud kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide nõukogudesse, nende õppekavade kujundamisesse ja akrediteerimisse ning õppekeskkonna hindamisse.
Ettevõtjate kaasamiseks haridussüsteemi rahastamisesse tuleb luua tööseadustikus täiendav võimalus tööandja ja töötaja vaheliseks kokkuleppeks koolituskulutuste (nt õppemaks) hüvitamise kohta.
Ettevõtjate motiveerimiseks koolitada ja arendada oma personali teeb Tööandjate Keskliit ettepaneku mitte käsitleda tööandja poolt töötaja kutse- ja kõrghariduse omandamiseks tehtavaid kulutusi erisoodustusena (tulumaksuseaduse tähenduses).
Tööandjad on seisukohal, et kõikidel koolidel, olenemata nende omandivormist, peavad olema võrdsed võimalused riiklikku koolitustellimuse saamisel. Kriteeriumiks peavad olema õppekava akrediteeritus ja koolituse tulemuslikkus.
Tööandjate ettepanekuid hariduspoliitika osas arutatakse kohtumisel haridusministri Mailis Rannaga homme.
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.