Eelarve arutelud selgendavad võimusuhteid

Kui Keskerakond eelmise aasta detsembris võimule pürgis, tuli tal leida lihtsameelsed, kellega kaupa teha. Reformierakonnaga olid head kogemused olemas. Tartus piisas võimuliitu pääsemiseks ühe abilinnapea kohaga piirdumisest. Tallinnas oli asi keerulisem. Liiga võimas valijate mandaat seisis selja taga. Aga kesk oli kaval, leppis võrdse jaotusega ning täitis isegi reformi erinõude: kõik investeeringud reformi linnaosavanemate käsutada. Leping toimis, reform oli uinutatud tulevase valimisedu lootusse ja mäng võis alata.

Kohalikud valimised on sügisel. Tallinna linnapeal pole kahtlust, et ta need võidab ja nüüd pole tal praegustest partneritest enam sooja ega külma.

Oravaparteilastest volikogu esinaine ja erakonna liidrid võivad teha oma avaldusi eelarve tasakaalust. Eelarve otsustab uus kooslus ja seal ei pruugi enam praegusi partnereid olla.

Huvitaval kombel on teravalt esile tõusnud just investeeringute osa. See, mille pärast kolmikliidu linnavalitsus lagunes. Ja ennäe imet. Sama summa, mida mahavõetud linnapea investeeringuteks pakkus, 1,2 mld, ilmub 2003. aasta eelarve reale. Ja ei ilmu need numbrid sinna niisama. Pool aastat pärast linnavolikogu valimisi toimuvad Riigikogule häälteandmised ? ja kus saab veel paremini ?populismi panna?.

Tallinna eelarve võetakse vastu, sest vene erakonnad näitavad ühinemismärke, mis lubab kopsakat toetajaskonda. Selle seltskonnaga on suhteliselt lihtne asju ajada. Nende käitumisloogika on rajatud materiaalsele huvitatusele. 2003. a eelarve saab olema korralik arendustegevusele suunatud rahandusdokument. Aga kas päris maksumaksja huvides?

Kui Tallinna eelarvega on suhteliselt rahulik, siis riigieelarve arutelu tõstatab hulgaliselt küsimusi. Seda näitab juba üksmeelne lisaeelarve vastuvõtmine. Pool miljardit, mis eelmise aasta detsembris eelarvest välja kraabiti, siis reformilise rahandusministeeriumi eestvõttel, lükati nüüd keskrahanduse abil tagasi kasutusse. Siingi ei arvesta keskerakond enam kindlasti reformi nõudmistega, sest uus eelarve tuleb loodetavalt keskerakondliku juhtimise vajadustest lähtudes. See eeldab hulgaliselt reservfonde, huvitavaid hankeid ja muid asjalikke üritusi.

Eelarve vaidlustes selginevad tõelised võimuvahekorrad. Ja las pealegi reformi juhtivad ministrid kõnelevad liikumisest Euroopa Liidu suunas ja suhete soojendamisest Venemaaga. Jõuvahekorrad on muutunud. Nagu kolmikliidus jäid peale pea kõik reformi tahtmised, nii kaksikliidus domineerib keskerakond. Kas oravatel tasus ära anda otsustusõigus paari juhtkoha pärast Eesti ajutises hierarhias? Küsitav.

Igal juhul ei tasu meelt heita. Linnavalitsuses juba see vist toimub. Tuntud raadiohääl, kes on praegu saatuse tahtel aselinnapea, ei peaks oma eelistust tsirkusele nii välja näitama. Kui aga see oli keskerakondlaste tüng oma kaasvõitlejale, siis saab Tallinna linnapea minult igatahes kümme punkti.