Eestis kuuluvad kõik õigustloovad aktid avaldamisele Riigi Teatajas. Seal avaldatakse nii seadused, valitsuse kui ka ministrite määrused, välislepingud, Riigikohtu lahendid, eraldi ka kohalike omavalitsuste õigusaktid. Need avaldatakse (õigem on juba öelda, avaldati) nii paberil kui ka elektrooniliselt Riigi Teataja andmebaasis.
1. juunist Riigi Teataja elektrooniline andmebaas muutus ja väga oluliselt. Kuni selle ajani oli võimalik elektroonilisest andmebaasist saada hea ülevaade kõikidest Riigi Teatajas avaldatud õigusaktidest. Nii kronoloogiliselt aastate ja väljaannete kaupa (kronoloogiline ja muudatuste sisujuht aastast 1990, sisukorrad aastast 1996), väljaandjate kaupa kui ka märksõnalist otsingusüsteemi kasutades. Seda kõike tasuta. Üldine õigusaktide andmebaas on praktikas väga oluline. Vaidluste korral, samuti tehtud tehingutele ja toimingutele hilisema hinnangu andmisel on (üldjuhul) aluseks vaidluse või tehingu või toimingu tegemise ajal kehtinud õigus.
Riigi Teataja elektroonilise andmekogu peamine väärtus seisneski selles, et ta pakkus loogilisi otsingusüsteeme ja võimaldas kiiresti leida mingil ajahetkel kehtinud seadust või määrust selleaegses redaktsioonis. Samuti olid näha nii hilisemad kui ka varasemad muudatused. Kui oli vaja näha, milliseid määrusi oli näiteks sotsiaal- või justiitsminister 1999. a vastu võtnud, piisas selleks paarist hiireklikist. Nii oli see kõikide õigusaktidega. Nüüd saab sellest aga ainult minevikus rääkida.
Alates 1. juunist 2002 on Riigi Teataja andmebaasist leitavad ainult seaduste ja määruste praegu kehtivad redaktsioonid ja praegu kehtivate seaduste algtekstid. Ajaline otsing algab aastast 2002.
Kadunud on kõik senised loetelud ja otsingusüsteemid, ja mis kõige olulisem, Riigi Teataja andmebaasist on kadunud võimalus leida, mis sõnastuses kehtis kunagine seaduse säte mingil ajahetkel. Praegusel hetkel on see paljude jaoks aktuaalne just maksuseadusi silmas pidades. Maksuhaldurid teostavad aktiivseid kontrolle ettevõtjate 1997. ja 1998. a tehtud tehingute, toimingute ja makstud maksude osas. See sunnib eriti täpselt ja hoolikalt analüüsima just varasemate maksuseaduste sätteid ja seetõttu on riigi poolt isikutele varem kehtinud õigusele operatiivse elektroonilise juurdepääsu kaotamine kummaline samm. Tõusetuvad küsimused, kas tegu on ainult ajalise kokkusattumusega, kas riigiasutustele säilis juurdepääs senisele süsteemile jne.
Loogiline oleks, et andmebaasi arendades ja pakkudes paremat võimalust kontrollseisus (kehtivas redaktsioonis) aktidele juurdepääsuks, ei hävitata samas juba loodud ja senini hästi toiminud süsteemi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda taotleb riigilt, et Riigi Teataja senine andmebaas oleks jätkuvalt kõigile kättesaadav.
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele