Kestev areng ja ühepäevakasu

Kasv ja areng ei ole ühetähenduslikud mõisted ning vägev kasv võib tähendada kängunud arengut. Nii võib ka majanduskasvu käsitleda gerilja ja strateegi positsioonilt. Esimesel juhul tormatakse rünnakule hetkevõimalusi kasutades, makstavat hinda arvestamata, püsieesmärke seadmata. Hea konjunktuuri korral võime nt kolmekordistada metsaraiet ja saavutaksime võimsa majanduskasvu. Ainult mitu põlvkonda eestlasi elaks siis rüüstatud maal.

Soome majanduskasv oli 1950?1992 keskmiselt 3,7% aastas. Kuid see kasv oli arenguline, oli püsiv. Teistsuguseid, 7%-lise aastakasvuga majandusi võime kohata Kagu-Aasias. Üle 12%-line majanduskasv on suurepärane näide geriljalikust majanduskäsitlusest. Pelgalt ülikõrge majanduskasvu tagaajamine sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi eirates suurendab järsult sotsiaalset ebavõrdsust ja viib kiiresti krahhini. Ainult kestev ja stabiilne majanduskasv suudab suurendada inimeste heaolu ja tagada tõsiseltvõetavat välispoliitikat. Majanduskasv peab olema tihedalt seotud majanduse konkurentsivõime ja tehnoloogilise taseme tõstmisega. Vastasel juhul jõutakse peagi majanduslanguseni ning rasketesse sotsiaal-, julgeoleku- ja keskkonnaprobleemideni. Tugeva tööstussektoriga, selge strateegilise suundumusega Kesk-Euroopa maad on tootmist pidevalt uuendanud, sellisest püsiarengust lõikavad nad suurt kasu.

Toimiv koolitus, teadus- ja arendustegevus on kestva, jätkusuutliku majanduse pant. Seepärast oleme käivitanud Tallinna Tehnikaülikooli teaduspargi ja inkubatsioonikeskuse. Tegemist on sünergeetilise haridus-, tehnoloogia- ja majanduspoliitikaga, mis on seadnud eesmärgiks ressursside parima võimaliku kasutamise.

Tõsist potentsiaali näeme ka tööstusparkide rajamisel. Ettevõtted hakkavad järjest enam panustama arendus- ja uurimistöösse. Seda teed lähevad ka tõsiselt võetavad riigid ning linnad. Tööstuspargid kerkivad Paljassaare ja Tondiraba piirkonda. Pole põhjust karta, et kodutute varjupaiga ehitamisega Paljassaarele on poolsaare uks sulgunud ja lukuvõti katki murtud. Sellised ehitised sulatatakse ühte linnamajanduse kooslusse. Tööstuspargi loomine Paljasaarde on oluline ka logistiliselt, maismaa- ja mereühenduse koostööna. Lasnamäe tööstuspargi eelis on asumi eripära, maantee ja raudtee olemasolu ning Muuga sadama lähedus. Mõlema pargi peamine ülesanne on toorme väärindamine ja eksport. Kõik see tähendab jätkusuutlikku majandamist, mis tagab optimaalse majanduskasvu ning väldiks majanduse ülekuumenemist.

Suured välisinvesteeringud on olulised, kuid neid ei tuleks üle idealiseerida, nendega kaasnevad ka suured riskid. Parim näide on Elcoteq ? muutused majanduskeskkonnas tõid kaasa koondamised, hoobilt kadus 1200(!) töökoha. Väikesel Eestil on riskantne panna liiga palju ühele kaardile. Meil peavad olema jätkusuutlikkusele suunatud alternatiivid. Esialgu pole kogu maailmas midagi paremat leiutatud kui väikeettevõtluse arendamine. See võimaldab luua uusi töökohti ja on Eesti majanduskasvu üks tugitala.

Väikeettevõtluse toetamiseks on linnavalitsus koostanud linna väikeettevõtluse arendamise programmi. Stabiilse kasvuga riigis peavad olema loodud tingimused nii suurte kui väikeste ettevõtete arenguks. Suured saavad soodsas majanduskeskkonnas ise hakkama, väikeettevõtluse arenguks on vajalik riigi ja omavalitsuste tugi. See tagab Eesti majanduskeskkonna jätkusuutlikkuse kus peamine on strateegiliselt kestev majandusareng.