Augusti lõpus Tallinnas kesklinna korteri üürinud tõlk Marti Mätas tunnistab, et kuulutusi vaadates oli üksi üürimine hetkel kõige kallim ja 3000?4000 krooni ühetoalise korteri eest maksta ta ei raatsinud.
Praegu elab ta kolmetoalises korteris ning maksab üüri vaid ligikaudu 1700 krooni kuus. Valikul olid talle esmatähtsad loomulikult mugavused: korteri seisukord, keskküte, asukoht kesklinna läheduses, tubade arv jne. Samuti juurdepääs linnatranspordile ning lähedus töökohale.
Marti tunnistab, et ajalehes kuulutuse avaldamisest ei olnud midagi kasu. Vahendajata pakutavad korterid jällegi ei sobinud. Korra langes ta isegi libamaakleri õnge. ?Käisin mööda linna ringi ühe tädiga, pärast selgus, et tal pole korteriomanikega ei kokkuleppeid ega ka mingeid volitusi korterite väljaüürimiseks,? tunnistab Marti. ?Eks see tuli ka minu teadmatusest, et asja ei uurinud, nüüd on kogemus käes.?
Kui aega vähe, on parem asju ajada kinnisvarabürooga, mille puhul peab üldjuhul arvestama üürisumma suuruse vahendustasuga. ?Et aeg kiirustas tagant, siis mingil hetkel loobusin ise otsimast ja maksin maakleritasu. Samas sain selle eest vastu hea teenuse,? räägib Marti, kellele vahendas korteri Prisma kinnisvarabüroo.
Eluaseme lähedal asuv raudtee Martit ei häiri. Olulisem on, et sama üüriraha eest, mis tuli tal tuli tasuda ka eelmises kohas, on tema elamistingimused tunduvalt paranenud.
Praeguse korteriomanikuga tekkisid tal head suhted. Enne üürile andmist vaatas omanik korteri enda ja ka üürniku pilguga üle ? lisaks värskele välimusele oli korteris veidi köögisisustust, mõõdikud ja esimesel korrusel eriti vajalik signalisatsioon. Hiljem tõi omanik kokkuleppel kööki ka külmkapi.
Üüri tasumise pani paika omanik. ?Mina maksan kindla summa, vee, gaasi, elektri ja sat-tv eest, omanik tasub üüri ja muud kommunaalkulud,? räägib Marti rahalistest suhetest.
Korteri omanik käib kord kuus, võtab üüriraha, mõõdab ise vee, elektri ning gaasi mahud ning teatab, palju selle eest maksma peab.
Sõlmitud lepingut peab Marti sobivaks. ?Midagi ahistavat sellest ei leidnud, võib-olla selgub see hiljem,? arvab ta.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.