Traadiga või traadita internet

Kui kodukontor asub linnast või suuremast asulast kaugel, siis on sageli vähe valikuvõimalusi Interneti-ühenduse loomisel ja kõige soodsamaks kujuneb võrdlemisi kallis GPRS (General Packet Radio Service). Andmeedastuskiirus - kui suurt hulka andmeid teatud aja jooksul vastu võtta ja saata saab - on selle puhul väike, ulatudes maksimaalselt kuni 53 kilobitini sekundis. Operaatorid maksustavad GPRSi kasutamist erinevalt: klient maksab kas kindlat kuutasu või ainult edastatud andmete hulga pealt. Nt EMT GPRS-ühenduse kasutaja maksab 1 MB eest 40 krooni, Radiolinja võrgus on kuni märtsi lõpuni piiramatu andmeedastusega GPRSi kuumaks 100 krooni, hiljem 300 krooni.

GPRSi kasutamiseks peab peale mobiiltelefoni olema ka pihu- või sülearvuti. Teine võimalus on kasutada WAP-telefoni, kuid see on kallim (EMT võrgus 50 kr/1 MB) ja palju ebamugavam. GPRSi puhul ei katkestata ühendust, seega muutub surfamine kiiremaks, kuid samas saab 40 krooni eest vaadata ainult ca 15 lehekülge. Ilma manusteta e-kirju saab aga päris mitu ära vaadata. Kokkuhoidlik kasutaja võib surfamise ajaks piltide kuvamise välja lülitada, kuid siis on jälle oht, et kõik leheküljed pole arusaadavad.

Pidevat liikumist nõudva töö puhul on parim otsustada traadita ühenduse kasuks. Eestis on WiFi (Wireless Fidelity) levialasid üle 80, neist ca 50 Tallinnas. Avalike levialade kasutamine ei maksa sageli mitte midagi, sest teenindusettevõtted loodavad sellega külastatavust suurendada. Kaugtöötaja ainsaks kulutuseks peale sülearvuti ostmist jääb veel WLAN (Wireless-LAN) kaardi ostmine, mis on paljudesse uutesse arvutitesse juba sisse ehitatud.

Kui töö ei vaja pidevat Interneti kasutamist ning e-posti on vaja vaid paar korda päevas kontrollida, siis võib julgelt selle ühendusliigi valida. WiFi suurim miinus on praegu leviala puudumine väljaspool suuremaid linnu.

Suuremates asulates on kõige kasulikum valida koduseks ühenduseks ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line). ADSLi pakkujaid on mitu ja hinnad väga erinevad: kõige odavama ühenduse kuutasu on praegu 149 krooni, kõige kallimal veidi alla 10 000 krooni. Püsiühendust valides peaks enne otsustamist kindlaks tegema, milleks seda kasutama hakatakse. Kui ühendus on vajalik ainult e-posti haldamiseks, siis piisab ehk ka lihtsast sissehelistamisteenusest, mille puhul tuleb maksta täpselt samuti kui lauatelefoniga helistamise eest. Sissehelistamisteenuse ehk dial-up?i kiirus on kuni 64 Kbit/s, kuid tegelik kiirus sõltub liinide kvaliteedist ja muundamiste arvust ning on enamasti kaks korda väiksem.

Kui peale e-kirjade lugemise on vaja ka Internetis surfata, siis on kasulik valida odav ADSL püsiühendus. Selline valik jätab vabaks telefoniliini ja maksab enamasti vähem kui dial-up.

Nendel kaugtöötajatel, kelle töö on otseselt seotud Interneti kasutamisega (väga palju surfamist, mahukate failide transport jne), tasub valida ühenduste hulgast, mille andmeedastuskiirused algavad 512 Kbit/s. Nt Starmani püsiühendus StarLight (512 Kbit/s) maksab 295 kr ja StarNet (1 Mbit/s) maksab 495 krooni.

ADSL-ühenduste kiirus ei ole kunagi nii hea kui teenusepakkuja poolt lubatud: tegemist on maksimaalsete võimalike kiirustega, kuid tegelikult võib ühendus olenevalt olukorrast olla isegi mitu korda aeglasem.

Koduste võrguühenduste paigaldamisel peab arvestama teistegi väljaminekutega. Loomulikult peab arvutisse olema installeeritud võrgukaart, kuid lisaks sellele on vaja veel ka modem soetada. ISP-d pakuvad võimalust nende käest modemit üürida, kuid võimalik on see ka ise osta, ses suhtes tavaliselt piiranguid ei tehta.

ADSL ? andmeside püsiühenduse tehnoloogia, mis võimaldab kiiret andmesidet tavalise telefoniliini kaudu. Ühendus on asünkroonne, st kiirus erinevates suundades on erinev. Teenusepakkuja poolt kasutajani on kiirus suurem, teistpidi mitu korda aeglasem. Kõige levinum koduse püsiühenduse liik Eestis.

Dial-up ? sissehelistamine, internetiühendus tavalise telefoniliini kaudu. Maksimaalne ühenduse kiirus telefoniliini kaudu sissehelistamiskeskusesse helistades on kuni 56 kb/s.

GPRS ? kiire andmeside tehnoloogia mobiiltelefoni kaudu, mis kasutab ära tavalise GSM-võrgu vabu kõnekanaleid. Kiirus kuni 53 kb/s.

WiFi - traadita andmeside standard kiirusega 11 Mbit-i

Äripäeval on ca 60 internetiühendust töötajate kodudes. Meie kasutame Eesti Telefoni endist Atlas Mediumi paketti, millele praegu vastab Väikekontori ADSL. Eesti Telefoni valisime seetõttu, et temal on kõige suurem leviala. Paketi aga vastavalt kiirustele ja IP-aadressile. Kuue töötaja ADSLi ühenduse soov on aga rahuldamata, kuna nende kodudesse ei ole Eesti Telefonil ADSLi võimalik panna. Üks neist elab näiteks Kakumäel, teine 1 km linnapiirist, kuid nad on sunnitud kasutama dial-up?i.